• Koolimatemaatika ühendusel on saanud tavaks käia Euroopa riikides tutvumas sealse õpetamise ja õpetajakoolitusega. Erilise tähelepanu all on matemaatika õpetamine ning matemaatikaõpetajate järelkasv, kuid ei unustata vaatamisväärsusigi, sest oleme ka klassijuhatajad.

2025. aasta aprilli vaheajal toimus koolitusreis Tšehhi. Reis algas 14. aprilli varahommikul, lennuki pardal ligi 40 matemaatikaõpetajat ja õppejõudu üle Eesti. 

Esimesed kaks ja pool päeva olid täis ekskursioone ning Tšehhi vaatamisväärsustega tutvumist. Eesti saatkonnas kohtusime suursaadik Gita Kalmetiga. Vastuvõtt oli meeldiv ja soe. Edasi ootas meid ekskursioon Praha vanalinnas, mis jätkus järgmisel hommikul. Meie giidiks oli Tšehhi tõlk Jonatan Tomeš, kes räägib eesti keelt vabalt. Ta kuulis eesti keelt esimest korda seitsmekümnendate aastate lõpul kontserdil Ukraina väikelinna kirikus, kus esines Eesti koor. Laulu kuuldes tekkis Jonatanil tunne, et need inimesed on talle väga lähedased. Sellest tekkiski huvi eesti keele vastu. 

Laupäeva pärastlõunal suundusime Karlštejni ning pärast sealse kuningalossi külastust sõitsime Hradec Králové linna, millest sai meie peatuspaik paariks järgnevaks päevaks. Pühapäev algas hüdroelektrijaamas, mis on ka õpilaste koolituskeskus. Tšehhis on hüdroelektrijaamu väga palju. Giidi abiga õppisime palju nende mõju kohta roheenergiale üleminekul. 

Esmaspäevast hakkasime külastama koole, lasteaedu, kutsekoole ning ülikoole. Kuna 40 õpetajat on ühe õppeasutuse jaoks liiga suur seltskond, jagati meid gruppideks. Järgmistel päevadel liikusimegi 5–15-liikmeliste gruppidena, igal grupil kaasas kohalik saatja.

Esmaspäeval külastasime lasteaeda. Saime väga palju teada kohalikust lasteaiasüsteemist, jälgisime, kuidas ülesannete ja tegevuste kaudu arendatakse lastes iseseisvust. Koolid ja lasteaiad teevad tihedat koostööd ning kooli astuval lapsel on kaasas mapp tema tugevate ja nõrkade külgedega – eesmärk on toetada lapse igakülgset arengut. Meie jaoks oli huvitav, et lasteaias polnud eraldi muusikaõpetajat. Muusikategevused olid rühmaõpetaja juhendada ning igas rühmas oli oma pianiino.

Teine grupp käis linna suurimas põhikoolis, kus külastati 6. ja 7. klassi matemaatikatunde. Kohvilauas arutleti sealsete õpetajatega mõlema riigi koolisüsteemi üle, räägiti õpetajate palgast jpm. Kui meie koolides pööratakse väga palju tähelepanu digivahendite kasutamisele, siis sealsetes koolides jäi silma nende vähesus. 

“Koolid ja lasteaiad teevad tihedat koostööd ning kooli astuval lapsel on kaasas mapp tema tugevate ja nõrkade külgedega – eesmärk on toetada lapse igakülgset arengut.

Kolmas grupp külastas erikooli, kus õppisid valdavalt füüsiliste puuetega õpilased. Kooli eesmärk on toetada õppe- ja rehabilitatsioonimeetodite abil õpilase arengut nii, et ta saaks võimalusel oma õpiteed jätkata tavakoolis. Võrreldes tavakooliga olid klassid erikoolis palju väiksemad. Suurim väljakutse on leida sinna õpetajaid ja hoida neid koolis. 

Pärast linnaekskursiooni jagati meid taas gruppidesse. Väikene esindusrühm läks kohtuma linnapeaga, üks rühmadest külastas aga integratsioonikeskust Klub Intekraček. Keskuse põhieesmärk on toetada kuni 24-aastaste noorte tšehhi keele õpet. Keskusel on kindlad reeglid: kõik usust tulenevad lahkarvamused jäägu ukse taha ning kedagi ei tohi alavääristada ega kiusata. Väga palju tegeletakse seal projektidega ning käiakse õppekäikudel. Eesmärk on üks: omandada keel. Lisaks noortele toetatakse nende vanemaid, suunates neid keelekursustele ja sotsiaalhoolekandeasutustesse ning andes neile juriidilist abi. Eesmärk on kaasata pere kõik liikmed ühiskonda. Keskuses tehtav töö on muljetavaldav. Hiljem selgus, et peaaegu kõik selle töötajad on ise immigrandid.

Õppekäigul ei tutvunud me mitte ainult Tšehhi koolisüsteemiga, vaid tutvustasime ka Eestis toimuvat. Integratsioonikeskuses viisime läbi LAK-õppe tunni. Kuna me ei teadnud ette, kui vanadele lastele peame tundi andma, sai tunni põhiteemaks matemaatika asemel hoopis Eesti tutvustamine nii keele kui kultuuri kaudu ning kahe riigi sarnasused ja erinevused. Rääkisime nii eesti, vene, tšehhi kui inglise keeles. Tund läks kiirelt, oli nalja ja naeru ning keskuse töötajad esitasid palju küsimusi. Hiljem palusid nad endale meie materjale, et järgneval kultuuride nädalal tutvustada Eestit.

Teisipäeval läks osa meist Biskupske gümnaasiumi, mis on religioosne erakool oma lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumiosaga. 10% õppemaksust tasuvad vanemad, ülejäänu riik. Meie koolitusreisi ajal toimusid kõikjal Tšehhis 9. klassi testid. Teste ei pea sooritama õpilased, kes ei soovi jätkata õpinguid gümnaasiumiastmes või mõnel spetsiifilisel erialal (nt politsei). Testid on tšehhi keeles ja matemaatikas. Mõlemad on riigi koostatud ning neid tehakse ühel ajal. Sooritamiseks on aega üks tund. Matemaatikatesti teemad on algebra, geomeetria (sh Pythagorase teoreem), trigonomeetria, võrrandid, tekstülesanded, funktsioonid, tõenäosus. Õpilased saavad testi ajal paberi arvutamiseks, kuid testi kirjutavad ainult vastuse. Test on paberil ja taskuarvutit kasutada ei lubata. Hiljem on võimalik seda veel üks kord teha, arvesse võetakse parim tulemus. Gümnaasiumi lõpus on kohustuslikud kaks eksamit: tšehhi keel ja inglise keel või matemaatika. Nõudlikumad ülikoolid korraldavad lisaks oma eksami. Direktori sõnul on nüüdisaja suurim probleem õpilaste vaimne tervis: anoreksia, suitsiidsus, isiksusehäired, sooprobleemid. Vaesemates regioonides (Lääne-Tšehhi, Põhja-Moraavia) lahkuvad paljud lapsed pärast 9. klassi haridussüsteemist. 

Pedagoogikagümnaasium, mida külastasime, valmistab õpilasi ette tööks hooldekodus, sotsiaaltöötaja või abiõpetajana. Põnev oli matemaatikatund peegeldusest ja sümmeetriast. Saime aru, et põhikoolis õpitut korrati ja üldistati ning mõeldi, kuidas on seda kõige parem teistele selgitada. 

Sioni algkool on erakool, millel on oma lasteaed, põhikool ja gümnaasium. Õppemaks on aastas 40 000 Tšehhi krooni ehk 1600 eurot. Kooli pedagoogika on midagi klassikalise ja alternatiivse vahepealset. Õpilasi ei kutsuta seal tahvli ette. Teadmiste kontrollist olulisem on õpioskuse areng ja selle jälgimine. Eesmärk on kujundada inimene, kes teab oma väärtust, oskab avaldada arvamust, on enesekindel ja avatud. Õpetajad on koolis valdavalt noored, kuid leida pole neid sugugi kerge, sest pedagoogika instituudi lõpetanud kooli enamasti ei sobi. 

Kolmapäeva hommikul külastasime ehitusele spetsialiseerunud kutsekooli. Selgus, et vaid 27% õpilastest jätkab oma haridusteed gümnaasiumis. Need, kes õpivad põhikooli järel kolm aastat, lähevad kooli lõppedes enamasti tööle; need, kes neli aastat, saavad lisaks erialasuunale ka korraliku keskhariduse, mille baasilt minna kõrgkooli. 

Veendusime, et Tšehhis on probleemid suuresti samad mis meil: õpilaste motiveerimine, palk, vaimne tervis ja töökoormus. Sellegipoolest on üksteiselt palju õppida. 

Teksti autorid tänavad Anu Palu ning reisikaaslasi.