• „Tulen rõõmsalt koju ja tunnen, nagu oleks tiivad seljas,“ ütleb Karin, kes hiljuti siirdus lasteaiast kooli tööle. Kas koolis on tõesti kergem kui lasteaias?

Tallinna külje all paiknevast 150 töötajaga Kiili lasteaiast on kahe aasta jooksul koolidesse tööle läinud seitse inimest. Direktor Eda-Mai Tammiste loetleb põhjusi: kõrgem palk, lühem tööpäev, pikem suvepuhkus ja lisaks veel neli koolivaheaega õppeaasta sees. 

„Kindlasti on ka muid põhjuseid, kuid määrav on siiski töötasu ja vaba aeg, mis on inimestele olulised. On mõistetav, et inimesed otsivad paremaid töötingimusi ja liiguvad seetõttu eri asutuste vahel,“ ütleb Tammiste.

Peamiselt on lasteaiaõpetajaist saanud klassiõpetajad, aga mindud on ka arendusjuhiks ja abiõpetajaks. 

Kiili lasteaeda on siiski õnnestunud leida uued töötajad. Kolme aasta jooksul avatud kahe uue maja rühmades töötab kvalifitseeritud personal, kuigi pealinn tõmbab õpetajaid oma lasteaedadesse, sest maksab kõrgemat töötasu. Omavalitsustes ongi nii lasteaiaõpetajate palgad kui ka puhkuse pikkus erinevad.

„Meie ja Tallinna bakalaureusekraadiga lasteaiaõpetaja palga vahe on juba 250 eurot,“ rõhutab Tammiste. „Meil on küll boonusena tasuta lõuna personalile, sõidukompensatsioon kaugelt tulijaile ning 200 eurot aastas spordi- ja hambaravihüvitist. Aga isegi need hüved ei kata enam vahet ära. Kuna elu läheb järjest kallimaks, on inimeste jaoks töötasu oluline ning seetõttu saab kõrgem palk määravaks.“

“On lapsi, kes viibivad lasteaias aasta ringi 11–12 tundi päevas. Tekib küsimus, millal saab laps puhata ja perega kvaliteetaega veeta?

Eda-Mai Tammiste

Osa omavalitsusi on andnud lasteaiaõpetajaile pikema puhkuse – 56 päeva, nagu on koolis. Samas ei kujuta Tammiste ette, kuidas õnnestuks kõigil see aeg ära puhata, kui lasteaed peab terve suve lahti olema.

„Oluline oleks kehtestada ka lasteaialastele suvel vähemalt kahenädalane puhkus,“ lausub Tammiste. Enamik vanemaid jätabki oma lapse suvel pikemaks perioodiks koju, kuid paraku on lapsi, kes käivad iga päev lasteaias ka suvel ja puuduvad vaid siis, kui on tõsiselt haiged. Mõnes omavalitsuses on lasteaed suvel kuu aega kinni, aga paljudes kohtades see nii pole, sest väidetavalt pole lapsevanemal võimalik puhkust võtta, ehkki seaduse järgi on alla seitsmeaastase lapse vanemal õigus puhkuseaega valida. 

Lapski vajab puhkust

„Täiskasvanul on seadusega ette nähtud puhkus ja koolilastel vaheajad, kuid lasteaialastel seda ei ole,“ lausub Tammiste. „On lapsi, kes viibivad lasteaias aasta ringi 11–12 tundi päevas. Tekib küsimus, millal saab laps puhata ja perega kvaliteetaega veeta. Piisava puhkuse ja lähedastega koos veedetud aja puudus on üks faktoritest, mis mõjutab laste vaimset tervist, ning probleemid avalduvad sageli juba lasteaias.“

Eda-Mai Tammiste on olnud juht eri lasteaedades ja näinud, kuidas järjest tekib uusi probleeme. Õpetajaid sunnib lasteaiast lahkum tema sõnul seegi, et üha enam on erilisi lapsi, kellega personal ei oska tegelda. Tugispetsialiste napib, erivajadusega lastele kulub rühmas palju aega ja energiat. 

„Kiili lasteaias oleme suutnud enamasti tugispetsialistid leida, kuid ka nemad liiguvad, praegu otsimegi eripedagoogi, aga kandideerijaid ei ole,“ märgib Tammiste. „Kaasava hariduse puhul on kõik lapsed rühmas koos, mis mõneti on õige, sest nii saab iga laps suhelda oma eakaaslastega ja luua suhteid ning lapsed harjuvad eriliste lastega. Seaduse järgi on võimalik moodustada väikeseid rühmi, kuid see jääb tihti ruumipuuduse ja eripedagoogilise pädevusega personali puudumise taha, samuti ei ole alati võimalik lapsevanemat veenda, et tema lapsel on vaja väiksemat rühma.“

Vajadus end proovile panna

Õpetajate Leht uuris varem lasteaias töötanud õpetajailt, mis neid kooli viis ja kuidas neil uues kohas läheb.

Aet Rauk on teist aastat Kindluse koolis klassiõpetaja. Lisaks oma teisele klassile õpetab ta viiendale klassile ajalugu ja loodusõpetust.

„Kool on põnev, pakub pidevalt väljakutseid,“ räägib Rauk ja kinnitab, et ei ole oma otsust kooli minna hetkegi kahetsenud. Isegi mitte kõige raskemal perioodil, mil väsimus võtab võimust – vanematega on keerulised vestlused, mõnel erivajadusega õpilasel on raskem periood või kasvab paberimajandus üle pea. 

“Ma ei ole tagasipöörduja. Ikka edasi, ainult edasi!

Aet Rauk

Miks otsustas ta lasteaia kooli vastu vahetada?

„Algpõhjusteks võib nimetada rutiini ning vajadust ennast proovile panna, areneda, uusi kogemusi saada,“ vastab Aet Rauk. „Rutiin on teatavas koguses positiivne ja annab turvalisust, kuid hakkasin tajuma, et see pärsib loomingulisust ja töörõõmu.“

Oluline lahkumise põhjus oli seegi, et Rauk tunnetas, kuidas lasteaiaõpetaja tööd meie ühiskonnas ei väärtustata. Levinud on arvamus, et oled pigem lapsehoidja kui õpetaja. Teda häiris ka, et suuri otsuseid-muudatusi tehakse küsimata õpetajate arvamust ja kaasamata neid otsustamisse.

„Nüüd saan tõdeda, et see paistab hariduses üleüldine probleem olevat,“ muigab Rauk.

Mõte just klassiõpetajaks saada küpses pikalt. Rauk asus töö kõrvalt ülikoolis õppima kasvatusteadusi. Kui magistridiplom käes, hakkas klassiõpetaja kohta otsima. Juba proovipäeval Kindluse koolis sai ta aru, et on õiges kohas, ja see tunne pole senini kadunud. 

„Suhtumine laste õpetamisse ja toetamisse, kogukonna kaasamisse ja avatusse meeldis mulle ja ma pole oma valikut kahetsenud,“ sõnab Rauk.

„Kui jätta kõrvale keerulised olukorrad mõne õpilasega või rasked vestlused lapsevanematega, teevad mulle kõige suuremat rõõmu ja annavad energiat kontakt lastega ja usaldus, nende rõõmus tervitus ja tagasihoidlik kallistus. Lisaks kolleegid ning mitmesugused üritused,“ loetleb Rauk koolitöö plusse. „Kui armastad oma tööd ja lapsi, on igas õppeasutuses nauditav olla. Ja ega kool oma põhiolemuselt lasteaiast väga erinegi: seal, kus on lapsed ja nende vanemad, on rõõmud ja mured suhteliselt sarnased. Kuigi mulle lasteaias väga meeldis ja nautisin loomingulist vabadust ja mängulisust, ütlen siiski: ma ei ole tagasipöörduja. Ikka edasi, ainult edasi!“ 

Sügisel kavatseb Aet Rauk ka õpetajakutset taotleda.

Kätlin Veidik on esimest aastat Alavere lasteaed-põhikoolis klassiõpetaja ja annab ka informaatikatunde.Ehkki ta ei vasta veel kutsekvalifikatsioonile, on ta rahul, et julges kandideerida ja end uues keskkonnas proovile panna.

“Hea tunne on, et ei pea kõigega üksi hakkama saama.

Kätlin Veidik

„Töö on teistsugune kui lasteaias, sest rohkem on aineõpet ja ettevalmistamist, aga samas on palju ka tuttavat: laste toetamine, suunamine ja nendega koos õppimine,“ räägib Veidik. „Kõige rohkem rõõmustab, kui näen, et lapsed tahavad õppida ja tunnevad huvi. Tore on ka tugev meeskonnatunne koolis. Kolleegid aitavad ja toetavad, kui on vaja midagi küsida või arutada. Ei pea kõigega üksi hakkama saama.“

Töökohta vahetas Veidik suuresti soovist oma laste jaoks rohkem olemas olla. Et lapsed ei peaks pimedas mitu kilomeetrit läbi metsa bussi peale kõndima, pidi ta varem nad juba kella kuue ajal alevisse viima, et ise seitsmeks lasteaeda jõuda. Nüüd saab ta lapsed ise kooli viia ja koju tuua.

„Lasteaias oli tore ning ma ei välista, et kunagi võib elu mind sinna ringiga tagasi viia,“ mõtiskleb Veidik.

Uus töö andis tiivad

Karin Põldoja, kes oli lasteaias abiõpetaja, läks äsja Kiili gümnaasiumisse samasse ametisse. Lasteaiast lahkus ta eeskätt tervislikel põhjustel.

„Töötasin sõimerühmas pisitilludega, kes on imearmsad. Aga töö on ka füüsiliselt raske. Vaja on mähkmeid ja voodipesu vahetada, lapsi sülle võtta ja pidevalt mopiga põrandaid puhastada,“ räägib Põldoja.

Töö hakkas seljale ja ka viirushaigused kippusid külge hakkama. Esimesel aastal oli ta kolm korda kõrge palavikuga kodus pikali maas. 

“Meele tegi mõruks ka see, et lasteaias oli abiõpetajail lühem puhkus.

Karin Põldoja

„Eks kooliski puutud haigustega kokku, aga mitte nii lähedalt kui nutvate väikelaste puhul,“ ütleb Põldoja.

Lasteaias tuli vahel asendada ka õpetajat ja tööpäevad venisid pikaks. Palka sai siis küll rohkem, aga praegu koolis saab sama tasu kätte märksa lühemate tööpäevade eest. Meele tegi mõruks ka see, et lasteaias oli abiõpetajail lühem puhkus, kuigi koormus ja pinge võisid olla suuremadki kui õpetajail. Koolis on aga lisaks pikale suvepuhkusele veel mitu vaheaega.

„Lasteaeda tagasi ei lähe ma kindlasti, kuigi lapsed mulle väga meeldivad,“ lausub Põldoja. „Koolist tulen rõõmsalt koju ja tunnen, nagu oleks tiivad seljas. Suudan õhtul taas naerda, kuigi minu esimene klass on keeruline. Aga olen sisse elanud ja mulle meeldib, sest näen, et saan lapsi aidata ja toetada. Ma oskan märgata. Saan lapsele eduelamuse tekitada ja endale ka. Kiidan palju. Ja jälgin, et õpilased ikka koolireegleid järgiksid.“

Eesti haridustöötajate liidu esimeheReemo Voltri sõnul on kõik kohalikud omavalitsused võtnud vastu otsuse, et bakalaureuseharidusega lasteaiaõpetaja saab vähemalt 90% kooliõpetaja miinimumpalgast ja magistriharidusega lasteaiaõpetaja sama palju kui kooliõpetaja. Mõned omavalitsused nagu Tallinn on tõstnud ka bakalaureuseharidusega lasteaiaõpetaja palga kooliõpetaja töötasu alammääraga samale tasemele.

„Kuni 2017. aastani olid lasteaia- ja kooliõpetajate palgad väga erinevad,“ lisab Voltri. Siis eraldas riik omavalitsustele täiendavat toetust, et motiveerida neid lasteaiaõpetajate palka tõstma. 

„Müts maha omavalitsuste ees, kes on suutnud seda meedet jätkata. Kuigi summa on jäänud aastate jooksul praktiliselt samaks, siis proportsionaalselt on riigi antav summa vähenenud,“ sõnab Voltri ja ütleb, et õpetajaid napib nii koolis kui lasteaias, ehkki uuringud näitavad, et lasteaia- ja klassiõpetajad on kõige ametitruumad. 

Lasteaiaõpetaja riiklik puhkus on 42 ja kooliõpetajal 56 päeva. 

„Mitmes kohas, ka Tartu kollektiivlepingus on lasteaiaõpetajate puhkust pikendatud 49 päevani,“ märgib Voltri. „Mõnes omavalitsuses ka 56-ni. Kui kogukond ootab, et lasteaed oleks avatud kogu aasta, siis on keeruline võimaldada kõigile pikemat kui 49-päevast puhkust. Püüame leida mõistlikke lahendusi.“

Reemo Voltri osutab ka Haridussilma statistikale, kust nähtub, et eelmisel aastal kukkus lasteaiaõpetajate arv 8000-lt 7000-le. Värskeid andmeid veel pole.

„Statistika kajastab vaid õpetajate, mitte abiõpetajate arvu,“ lausub Voltri. „Arvu languse põhjus peitub selles, et kui õpetaja läheb pensionile, ei leita talle asendajat ja minnakse 2+1-süsteemilt (kaks õpetajat ja üks abiõpetaja) üle 1+2-süsteemile (üks õpetaja ja kaks abiõpetajat).“ 

Käes on aeg, mil aastas sünnib alla 10 000 lapse. Ka see hakkab Voltri sõnul lähiajal mõjutama lasteaiaõpetajate arvu. Kuigi nüüd oleks võimalus teha liiga suurte rühmade asemel väiksemaid, ei pruugi see nii minna. 

„Paraku on juba kuulda lasteaiaõpetajate koondamisest,“ ütleb Voltri.

Näiteks teatas Tartu linn äsja, et laste arvu vähenemise tõttu avatakse uuel õppeaastal 14 rühma vähem kui sel aastal ja lasteaiapersonal väheneb umbes 48 ametikoha võrra (neist 42 kuuluvad rühmapersonali). 

„Töötukassast oleme saanud infot, et lasteaiaõpetajad on tööturul väga nõutud ja nad on enamasti leidnud haridussüsteemis päris kiiresti uue töö,“ täheldas Tartu linna haridusosakonna alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe.

---

Lasteaiaõpetajate palgad ja puhkus Tallinnas ja Tartus

Kadi Pilv, Tallinna haridusameti personali- ja dokumendihalduse osakonna juhataja

Tallinnas on haridustöötajate töötasu alammäär kehtestatud samas ulatuses nii kooli- kui lasteaiaõpetajatele. Ehk siis lasteaiaõpetajate riiklikule alammäärale makstakse sada eurot lisaks. 

Erisus on ka see, et Tallinna õpetajaid, kes karjäärimudelisse ei paigutu ehk kellel pole vajalikku kvalifikatsiooni, väärtustatakse samuti ja neile makstakse õpetajatöö eest 1820-eurost alammäära. 

Kindlasti on liigutud eestikeelsele õppele üleminekuga seoses. B2-tasemel eesti keelt oskavad lasteaiaõpetajad, kes alles pürivad C1-tasemel keeleoskuse poole, leiavad rakendust üldhariduskoolis klassides, kus eesti keelele pole veel üle mindud. Siiski peab tõdema, et meil pole täpseid andmeid selle kohta, kui palju lasteaiaõpetajaid on kooli tööle läinud või milline on õpetajate liikumine naabervaldadest.

---

Kaspar Kreegimäe, Tartu linna haridusosakonna alushariduse valdkonna juht

Tartu linna omapära seisneb selles, et aastatepikkuse tava kohaselt sõlmitakse siin haridustöötajate puhul kollektiivlepinguid.

Kooli- ja lasteaiaõpetajate töötasu ja puhkuse pikkus kuigivõrd erinevad: üldhariduskooli õpetaja (põhikool, gümnaasium) ja magistrikraadiga lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on alates 1. jaanuarist 1970 eurot. Selles osas erinevust ei ole. Ilma magistrikraadita lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 1773 eurot. 

Kooliõpetaja põhipuhkus on 56 ja lasteaiaõpetajail 49 kalendripäeva. Lasteaiaõpetajatel, kes töötavad tõhustatud ja eritoe rakendamiseks moodustatud väiksemates rühmades, kestab puhkus samuti 56 kalendripäeva.

Ka Tartu puhul on ette tulnud personali liikumist nii lasteaiast kooli ja kui ka vastupidi. Kooli tööle minekul on üks teema kvalifikatsioonnõutele vastavus, aga tugispetsialistide puhul seda probleemi ei ole, sest magistrikraadi nõutakse neilt nii lasteaias kui koolis. Töötajad on oma valikutes vabad, samas on ju positiivne, kui pühendunud õpetajad või tugispetsialistid haridussüsteemis panustamist jätkavad, kusjuures töökoha vahetuse põhjuste palett võib olla üsna kirju (töötasu, vaheldus, puhkus jne).