Erivajadusega lapsed kui tüütu koorem

Hariduslike erivajadustega laste vanemad peavad õige abi leidmiseks läbima kadalipu, mille tagajärjel käed teinekord jõuetusest rippu vajuvad. Kuigi teoorias abi justkui leiduks, ei jõuta selleni õigel ajal ja süveneb tunne, et neid lapsi pole kellelegi vaja.

Kodumaale naasja otsib lapsele koolikohta. Tuleb olla ise hakkaja

Igal aastal pöördub üle viie tuhande Eesti kodaniku kodumaale tagasi. Elu uuesti siin sisse seades tuleb paljudel leida ka lapsele koolikoht.

Õpetajate Leht kuulas ära nelja pere lood eri riikidest tagasi tulekust.

Tippkohtumine Tallinnas: õpetaja jääb hariduse keskmesse ka tehisaru ajastul

Tallinnas Kultuurikatlas peetud 16. õpetajaameti rahvusvahelise tippkohtumise pressikonverentsil jäi kõlama sõnum: õpetaja roll ei muutu vähem oluliseks ka tehisaru arenedes. Pigem vastupidi – õpetajalt oodatakse üha enam otsustusvõimet, oskust teha koostööd ja hoida õppimine inimlikuna. Samas erinesid riikide seisukohad selles, kui kiiresti ja milliste reeglitega tehisaru kooli tuua.

Tippkohtumise muljeid

Laagna gümnaasiumit külastanud välismaa poliitikud ja haridusjuhid võtsid osa koolitundidest, kus nii mõnigi neist õpetaja käsul tööle pandi. Külaliste hinnangul on Eesti haridussüsteem teerajaja, kuna muutustele ei vaadata otsa kui ohtudele vaid võimalustele – sellele mentaliteedile pani aluse üheksakümnendatel aset leidnud tiigrihüpe. 

Õppekavauuendus – meil on ajalugu, mille alusel teha ajalugu

Rain Mikser: „Rahvusvaheliselt tunnustatud ülesehituse on kehtivad Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad juba saavutanud. Küll on need vaja üle vaadata sisuga täitmise seisukohalt. Eesti haridus vajab ja väärib ühiskondlikku kokkulepet, kuidas lahendada uusliberaalse edukultuse ja teiselt poolt inimeste omavahelise hoolivuse vastuolu. Samuti kuidas lahendada pealetungiva üleilmastumise ning teisalt rahvustraditsioonide ja eesti keele säilitamise vastuolu.“

Koduõppe kaudu ei saa (kaasava) hariduse puudujääke likvideerida

Irja Toots ja Kadi Künnapuu: “Koduõppesse ei jõua mitte need vanemad, keda nende lapse haridus ei huvita, vaid just vastupidi – tihti on vanemad juba teinud kooliga ohtralt koostööd ja käinud igal pool, kuhu on suunatud; lastel on olemas diagnoosid, koolivälise nõustamismeeskonna soovitused, nii haridus- kui ka meditsiiniekspertide arvamused ja nõuanded. Ainuke, mida pole, on koolide võimekus neid arvesse võtta ja ellu rakendada, et lapsel oleks see „positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond“.

Uurimisgrantide head ja vead

Märtsikuus on sajad teadlased taas ametis projektikirjutamisega, sest Eesti teadusagentuur võtab vastu taotlusi personaalsete uurimistoetuste saamiseks.

Tartu ülikooli teadusfilosoofia kaasprofessor Endla Lõhkivi selgitab, et projektipõhine uurimistöö on rahvusvaheliselt levinud alates 1980. aastatest. Selle peamine eelis on efektiivsus ja läbipaistvus. Teisalt on see aga ka ressursimahukas ega soosi innovatsiooni ja teadustöö stabiilsust.

Sõja eest pakku tulnud ukrainlanna näeb oma tulevikku Eesti ülikoolis

Rakvere riigigümnaasiumis õppiva Uliana pere saabus Eestisse sõja alguspäevil plaaniga jääda siia paariks nädalaks. Elu läks teisiti ning peatselt Tallinnas ülikooli plaanida astuv tütarlaps omandas eesti keele tasemel, mis käib sageli üle jõu ka tema kaasõpilastel, kelle jaoks eesti keel on emakeel. Uliana arvates on see enesestmõistetav kohustus maa ees, mis on ta nii hoolivalt vastu võtnud.

Hea pidaja tava tahab muuta omavalitsuse koolile paremaks partneriks

Kes on hea koolipidaja ja mida see roll tegelikult tähendab? Värskelt valminud hea pidaja tava püüab aidata omavalitsustel oma rolli hariduse korraldamisel mõtestada.

Vestlusringis tõdesid hea pidaja tava koostamise ja tutvustamise juures olnud inimesed, et pidaja roll on Eesti haridusaruteludes seni teenimatult vähe tähelepanu saanud, ehkki just kohalikul tasandil tehakse paljud otsused, millest sõltuvad kooli juhtimine, õpetajate töötingimused ja õppijate võimalused.

Pille-Riin Purje arvustab Südalinna teatri lavastust „Ta peab lahkuma“.

“Avastame Eestimaad” erileht.