Sõjapõgenikest ukrainlaste ja Eestis sündinud venekeelsete laste eesti keele oskus on võrdne

Tallinna ülikooli eestvedamisel tehtud uuringust selgus, et lasteaiad muukeelsetele lastele eesti keele oskust kaasa ei anna. Miks omandavad sõja eest pakku tulnud ukrainlased eesti keelt innukamalt kui terve elu Eestis elanud venekeelsed õpilased, arutleme koos uuringu juhi Reili Argusega.

Inseneride jälgedes

Presidendi noore inseneri preemia pälvinud Annika Kaalepil ja Karolina Kudelina-Zhangil on lisaks sellele, et nad mõlemad inseneeriaga tegelevad, veel üks ühine joon: mõlemad käisid väikekoolis, kus õpilaste vähesus nende kooliteed mõjutas. Kaalepi klassis Saaremaal oli neli õpilast; Narva-Jõesuus üles kasvanud Kudelina-Zhang oli sunnitud kogu kümnenda klassi materjali aga ühe suvega omandama. Erialaste eesmärkide kõrval on mõlema jaoks oluline populariseerida inseneeriat noorte hulgas. 

Mario Truu: enim kuritegusid sooritavad teismelised pärastlõunal kella kahe ja kaheksa vahel

Teismeliste riskikäitumine kujuneb välja pärast koolitunde kodu toimetuleku halvenemise, järelevalve nõrgenemise ja eakaaslaste mõju koosmõjus. Politseisse nende teod alati ei jõua.

Tartu ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu räägib, miks on koolipäevadel kriitiline aeg kl 14–20, kuidas huviharidus ja kooliga seotud kuuluvustunne riski vähendavad ning millised on süsteemi suurimad lüngad.

Lõuna prefekt: noortega on vähem probleeme kui varem

Koolipäev lõpeb ja vanemad on tööl. Mitu tundi ei suuna noore tegemisi keegi. Just seda aega peavad ennetustöötajad kriitiliseks: kui noorel pole turvalist kohta, tegevust või täiskasvanut, kelle poole pöörduda, võib tühi aeg muutuda katsetamiseks, konfliktiks või draamaks digikeskkonnas.

Tartu näitel kannavad noorte koolijärgset aega kolm sammast: huviharidus, noorsootöö teenused ning avalik linnaruum.

Kuidas leida üles Eesti tulevased tippkunstnikud? Skautimine kunstihariduses

Ülo Pikkov: „Kunstihariduses võiks värbamisel vähemalt osaliselt malli võtta jalgpallimaailmast. Nimelt on jalgpallis juba aastakümneid kasutusel strateegia, mis on üllatavalt hästi ülekantav ka kunstiharidusse – skautimine. Tippklubid ei toetu üksnes oma noortesüsteemile, vaid jälgivad tähelepanelikult jalgpallikoolide ja amatöörklubide kasvandikke, otsides varakult neid, kelle potentsiaal pole veel täielikult kuju võtnud. Tippklubid ei oota passiivselt, et andekas noor ise nende juurde jõuaks, vaid liiguvad sinna, kus talent esmakordselt avaldub.“

Montessori ei ole imevahend. Ühe õpetaja kogemus Londoni eelkoolist

Diana Luik: „Eesti õpetajad, kes te unistate Montessori-laadsest rahust oma suurtes rühmades – ärge unustage, et meetodi taga on alati elav laps. Londoni kogemus on mulle õpetanud, et ükski kandik ega liivapaberist täht ei asenda sooja ja turvalist suhet. Meie ülesanne on leida tasakaal: pakkuda struktuuri, mis toetab iseseisvust, kuid jääda piisavalt paindlikuks, et märgata lapse appihüüdu. Montessori pedagoogika ei tohi muutuda jäigaks dogmaks.“

Akadeemiliste töötajate huvide kaitsel

Ametiühingutesse kuulub Eestis vaid umbes 5% töötajatest. Ka akadeemiliste töötajate organiseeritus pole sellest palju kõrgem, ent siiski on ametiühingutel õnnestunud mitmes ülikoolis saavutada töötajatele soodustusi töötingimustes ja palgas. Suurimaks tööelu probleemiks peavad meie ülikoolide ametiühingutegelased töökohtade ebakindlust. Sarnased probleemid on ka Soome ülikoolides, ent seal on ametiühingud nii liikmete arvukuse kui tegevusvõimaluste poolest märksa tugevamad.

Pika koolitunni võlu ja valu läbi aineõpetaja silmade

Pille Toompere: „Õpetajal on pikkade ainetundide puhul tavapäraselt 2–3 pikka ainetundi päevas, kõige pikem päev koosneb neljast ainetunnist. Tõsi, need tunnid on 80 minutit pikad, aga õpetajana keskendun ju vaid 2–3 tunni ettevalmistamisele. See on tohutu vahe, võrreldes varasemate õppeaastatega, mil tuli polkatempos anda 6–7 neljakümne viie minutilist tundi jutti: viies klass, üheksas klass, seitsmes klass, kuues klass, jälle viies klass, kaheksas klass … Võõrkeeleõpetajale on pikk ainetund kullasoon – jõuad lastega teha ühes tunnis kõike seda, millel keele õppimine lihtsustatult võetuna püsib: lugeda, kirjutada, kuulata ja kõnelda.“

Ühe õpetaja lapsed

Eluaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maire Eiert sai 9. märtsil 90-aastaseks. Talle soovivad head ja meenutavad koos käidud aega endised õpilased. Inimesed, kes on Eiertile väga olulised. Kokku 47 aastat Kiviõli 1. keskkoolis lapsi õpetanud Eierti vilistlaste kirjad kogus kokku ajakirjanik Maire Aunaste.

Kobarkoolide kobarjuhtimisest

Marika Saar ja Aule Kink: „Kobarkoole ja -lasteaedu moodustades tasub läbi mõelda, miks seda tehakse. Tihtilugu on otsustajatel vastuolulised eesmärgid, näiteks hoida raha kokku ja tõsta samal ajal hariduse kvaliteeti. Ressursside tõhusam kasutamine ei tähenda automaatselt nende vähendamist, sest lahendamist vajavaid ülesandeid on haridusasutustes palju. Arvestama peab ka sellega, et muudatused ei juhtu üleöö ning alguses võib olla segadust omajagu. Haridusasutuse pidaja ülesanne on juhti igati toetada.“

Kunst võib keeleõppijale tiivad anda

Märtsis olid Pelguranna raamatukogus väljas Karjamaa põhikooli esimese klassi õpilaste joonistused, mis olid inspireeritud Piret Jaaksi raamatust „Tark koer“. Õpetaja Liubov Koobas kasutab oma tundides kunsti kaudu lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK-õpet).

Pille-Riin Purje arvustab Vanemuise teatri lavastust „Koletis kutsub“.