Emakeelepäeval, 14. märtsil toimub presidendi kantselei ees viiendat korda suur lugemisaktsioon, mida alustab päikesetõusul kell 6.41 president Alar Karis. Ettelugemine kestab päikeseloojanguni kell 18.21.

Huvilised on terve päeva vältel oodatud presidendi kantselei esisele platsile ettelugemist kuulama või elama kaasa Facebooki vahendusel.

„Presidendi ellu kutsutud emakeelepäeva lugemisaktsioonil loevad 70 eri elualade inimest presidendi kantselei ees emakeelseid tekste, mida iga ettekandja on sel päeval oluliseks lugeda pidanud,“ lausus presidendi kultuurinõunik Rasmus Puur. „Kuivõrd sel aastal on tegu laupäevase kevadpäevaga, loodame Kadriorus tervitada paljusid kuulajaid, et koos tähistada nii raamatuaasta lõppu kui emakeelepäeva nii kaunite kui huvitavate, nii puudutavate kui naerutavate eesti keeleruumis leiduvate mõtetega.“

Koos president Alar Karisega loevad tekste Triin Soomets, Ivo Felt, Tiina Kaalep, Taavi Eelmaa, Merike Kasemets, Aet Ader, Maarin Ektermann, Margus Allikmaa, Riste Sofie Käär, Jüri Pootsmann, Derek Leheste, Kadi Kesküla, Oskar Seeman, Marius Peterson, Brigitta Davidjants, Andres Põder, Kaja Kärner, Märt Pius, Sepo Seeman, Ülo Kaasik, Priit Pedajas, Tõnu Viik, Urmas Vadi, Kaupo Rosin, Jaanus Rohumaa, Voldemar Kuslap, Marko Reikop, Erki Pärnoja, Karl Pajusalu, Jaanus Nõgisto, Eeva Park, Mihkel Tüür, Krista Kaer, Rasmus Kaljujärv, Alika Milova, Triin Ruubel, Sandra Sillamaa, Aliis Aalmann, Andres Sõber, Kirke Kangro, Jaan Aru, Birute Klaas-Lang, Mehis Heinsaar, Kristin Lätt, Jevgeni Zolotko, Mari Abel, Anders Härm, Margus Viigimaa, Ivi Eenmaa, Jaan Elken, Anne Erm, Tatjana Kozlova-Johannes, Renate Keerd, Urmas Lüüs, Kaie Mihkelson, Heido Vitsur, Garmen Tabor, Martin Veinmann, Jassi Zahharov, Priit Pius, Mari Kurismaa, Sten Heinoja, Elen Lotman, Marju Lauristin, Margo Kõlar, Heli Jürgenson ja Anna-Kaisa Oidermaa. Ettelugemispäeva lõpetab laulja EiK.

Iga lugeja on valinud endale olulised või muul moel kõnetavad tekstid, mida ta kümne minuti jooksul ette kannab. Kes võtab midagi luulest, kes ilukirjandusest, kes tõlkekirjandusest. Mõni loeb võib-olla mõne ajalehe artikli, anekdoodi või katkendi rahvaluulest. Lugejate valitud tekstide kaudu avaneb eesti keel oma mitmekesisuses ja rikkuses.