• Mullu kevadel avaldas arenguseire keskus raporti „Matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus ja tööalternatiivid“, mis lõi häirekella juba varem aimatava probleemi teravnemise üle. 

Raporti kohaselt lahkus 2022. aastal kas pensionile või teisele töökohale 244 matemaatikaõpetajat. Selle eriala lõpetab Tallinna ja Tartu ülikoolis igal kevadel üldjuhul aga kümme korda vähem värskeid magistreid. Paraku on neistki enamik juba aastaid õpetajana töötanud, mis tähendab, et päris uusi õpetajaid on veelgi vähem. 

Kui paarikümne aasta eest astusid matemaatikaõpetaja erialal magistriõppesse pea eranditult matemaatika bakalaureuseõppe värsked lõpetanud, siis praegu on selliseid põhjaliku erialase ettevalmistusega kandidaate vastuvõtueksamil vaid üksikuid. Suurem osa sisseastujatest on nüüd karjääripöörajad, kel esimese kõrghariduse omandamisest mingis muus valdkonnas juba üle kümne aasta möödas. See on toonud kaasa vajaduse lisatingimuste järele vastuvõtul, nimelt kohustatakse Tallinna ülikoolis üha suuremat osa magistrantidest läbima õpingute jooksul kõrgema matemaatika tasandusmooduli aineid. Tartu ülikoolis ei nimetata neid aineid küll sama nimega, aga põhimõtteliselt on ka seal asi sama. Siiski on mõlemad ülikoolid tänulikud, et matemaatikaõpetajaks õppimisest huvitatuid leidub. Nii Tallinnas kui Tartus on suurendatud vastuvõtu piirmäära oluliselt. Samas ei garanteeriks isegi selle eriala lõpetajate arvu viimine 30 peale kummaski ülikoolis vajakajäämist, mis on arenguseire keskuse raporti kohaselt viimaste aastakümnete jooksul õpetajate seas tekkinud. 

Õpetajate akadeemia ja HARNO programmi toel on nüüd toimumas nihe paremuse suunas, sest eesmärgiks on võetud uute õpetajate õpiteede paindlikumaks muutmine, mitmekesistamine ja avardamine mitte üksnes matemaatika-, vaid ka loodusainete ja eesti keele kui võõrkeele õpetajatele. Matemaatikaõpetajaks saamisest huvitatutele oleme Tallinna ülikoolis avanud mitmeid mikrokraadiprogramme, näiteks „Aritmeetika ja algebra ning nende õpetamise metoodika põhikoolis“ ja „Matemaatika didaktika ja haridustehnoloogia“. Mikrokraadiõppes läbitud ained saab hiljem VÕTA abil üle kanda magistriõppe ainepunktideks. Lisaks käivituvad juba sel sügisel kõrgema matemaatika tasandusmooduli ainetel põhinevad uued mikrokraadi õppekavad, mille toetamiseks valmistatakse ette uusi interaktiivseid digiõpikuid. Selle arendustegevuse jaoks vajalike kogemuste omandamiseks plaanivad meie kõrgema matemaatika õppejõud külastada märtsi lõpus uuendusliku matemaatika kõrgkoolididaktika uurimisrühmi Helsingi ja Tampere ülikooli matemaatika osakonnas. Põhjanaabrite kogemusele tuginedes valmivad TLÜ õppejõududel sügisel esimesed interaktiivsed digiõpikud, mis võimaldavad karjääripöörajatest tudengitel paindlikult ja personaliseeritult täita lünki oma kõrgema matemaatika teadmistes. 

Oleme hakanud matemaatikaõpetaja bakalaureuseõppe tudengite seas ka õpetajakutset populariseerima. Sellest kevadest kuuluvad nende erialapraktikasse koolikülastused koos tunnivaatluse ja muude pedagoogiliste tegevustega. Ehk mõjutab see mõnda lõpetajat õpetajakarjääri kasuks otsustama. Samas on vaja otsustavalt suurendada vastuvõtuarve. Ühe uudse võimalusena plaanib TLÜ haridusteaduste instituut avada pedagoogika bakalaureuseõppe vastuvõtu tervelt kolmekümnele matemaatikaõpetaja ametist huvitatud tudengile, kes juba bakalaureuseõppes läbivad vähemalt 48 ainepunkti mahus ka kõrgema matemaatika õpinguid. Kasvab ka „Noored kooli“ programmi kaudu magistriõppesse jõudnud pedagoogide ja matemaatikat kõrvalerialana õppivate tudengite arv. Seega on kujunemas eeldused matemaatikaõpetajate kriisi leevendamiseks tulevikus, aga tegelikkuses sõltub kõik ikkagi selle huvitava, aga ka keerulise õppeaine õpetamisest huvitatute hulgast.