• Tallinna ülikooli eestvedamisel hiljuti läbi viidud uuring „Uus kakskeelsus Eestis: Ukraina õpilaste keeleline kohanemine Eesti koolis“ sedastas, et siinsete koolilaste eesti keele oskuse tase ei sõltu sellest, kas nad õppisid eraldi Ukraina lastele mõeldud rühmades või klassis koos eesti keelt emakeelena rääkijatega, ega erine kuigivõrd muukeelsete laste omast, kes on saanud siin eestikeelse alushariduse.

„Esimene järeldus on kurvavõitu – selgus, et kohalikele muukeelsetele lastele ei ole eestikeelses lasteaias käimine andnud eesti keele õppimiseks mingit eelist. Võib oletada, et eesti keele õpe võib vähemalt osas lasteaedades olla kaheldava kvaliteediga,“ nentis uuringu juht, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele professor Reili Argus. „Teiseks ei sõltu keeleõppe edukus kuigivõrd sellest, kas õppija õpib samas klassis koos ukraina- või eestikeelsete õppijatega. Kui terve klass koosneb ainult Ukraina põgenikest, võivad tulemused olla väga head – oluline on õpetaja metoodiliste oskuste pagas ja kindlasti ka motivatsioon.“

Uuringus osales 27 Ukraina sõjapõgenikku kuuest Tallinna koolist ja 20 muu emakeelega sama vana õpilast samadest koolidest.

Meetodina kasutati pildikirjelduskatset, kus õpilasel tuli etteantud pildi järgi lugu jutustada. Lapse jutustus lindistati ja transkribeeriti. Uuriti sõnavara (eri sõnade arvu ehk sõnavara ulatust) ja grammatiliste konstruktsioonide kasutust (nt fraasitüübid ja -liigid, nt nimisõnafraas „must koer“ ja tegusõnakonstruktsioonid, nt „ujub meres“ jne). „Samu näitajaid kasutati, et vaadata, kas eri koolitüüpides (samas klassis kohalikega või eraldi põgenike klassis) õppivad põgenikud on pildikirjelduskatses paremad või mitte. Statistiline analüüs näitas, et olulist statistilist erinevust pole,“ täpsustas Argus.

Lisaks paistis laste pildikirjeldusest, et paremad jutustajad on õppijad, kelle keelepagasis on rohkem tegusõnu. Teisisõnu: õpetajatel tuleks nimisõnade kõrval panna rõhku just tegusõnade omandamisele, see parandab keelekasutaja võimalusi end väljendada. Tulemused osutasid, et eesti keelt õppides on vähe kasu sellest, kui õppida üksnes esemete, olendite ja objektide nimetusi ehk nimisõnu nimetavas käändes. Nendega pole paraku palju muud teha kui nimetada. Võimaluse end vabalt väljendada annavad eri käändevormid ja suurem valik tegusõnu. 

Projekti tulemused näitavad Arguse sõnul, et eesti keele omandamist mõjutab märkimisväärselt õpetaja. Kuigi projekti käigus hinnati ainult tulemust ehk eesti keele oskust kindla suulise ülesande täitmisel, oleks järgmine samm keskenduda õpetaja keeleõppetegevustele ja mõjule õppijate oskustele.

Sillamäe gümnaasiumi eesti keele õpetaja Margit Karina-Tarassova ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et keeleõppes on kõige tähtsam õpimotivatsioon. „Jah, Ukraina põgenike lastel on väga suur õpimotivatsioon, sest keeleoskus on eduka tuleviku võti. Samamoodi on eesti keele õppes edukad need vene emakeelega lapsed, kes on motiveeritud ja kelle kodu hoiak keeleõpet toetab,“ selgitas ta. „Arvan, et osa õpilaste vähest huvi eesti keele õppe vastu põhjustab mugavustsoonis viibimine: ah, saab ka niisama hakkama! Samas on nende õpilaste õpitulemused keskmised või nõrgad ka teistes üldainetes.“

Ta kinnitas, et Sillamäe gümnaasiumi üks eesti keele õppe nipp on, et iga õpilane on tähtis, samuti on oluline sõbralik õpikeskkond, tugev keeleõppe metoodika ning pühendunud ja oma ala hästi valdavad õpetajad. „Väga suur osa põhikoolilõpetajatest, kes tulevad Sillamäe gümnaasiumisse, oskavad eesti keelt, Ida-Viru eesti keele õpetajad on teinud tublit tööd. Meie arendame põhikoolis omandatud oskusi edasi nii eesti keeles kui ka ainetes, mille kaudu saab eesti keelt praktiseerida. Kui õpilane ei saa aru, millest räägitakse, kaob tal eduelamus ja koos sellega ka õpimotivatsioon,“ rääkis ta.