• Presidendi kantseleis jagati teist korda välja presidendi kultuurirahastu noore inseneri preemiad. Seekord pälvisid tunnustuse biomeditsiinitehnika insener Annika Kaalep ning energeetikateadur Karolina Kudelina-Zhang. 

President Alar Karise sõnul on inseneeria üks nendest valdkondadest, kus kehtib tõde, et mida paremini on töö õnnestunud, seda märkamatum see on – olukorda, kus seadmed töötavad sujuvalt, vesi jookseb ja elekter on olemas, võetakse iseenesestmõistetavana. Maailm, mis selle kõige varju jääb, on aga väga köitev ja põhineb inseneerial. 

Edasi ütles ta, et insenerikutse olemus ei hõlma endas ainult täpsust ja tehnilisi teadmisi, vaid ka uudishimu, loovust ja visadust – omadusi, mida Eesti ühiskond vajab. „Meil on vaja, et rohkem noori näeksid seda inseneeria põnevamat külge ning saaksid võimaluse võimalikult varakult avastada ja arendada oma andeid. Meie tänased laureaadid on eeskujud, kes näitavad, et inseneri tee on ühtaegu nõudlik, tähenduslik ja inspireeriv,“ ütles Karis oma avakõnes. 

Väiksest Saaremaa algkoolist auhinnatud inseneriks

Põhja-Eesti regionaalhaiglas tegutsev Annika Kaalep rääkis oma sõnavõtus, et tema koolitee sai alguse Saaremaa väikeses algkoolis, kus esimeses klassis oli neli last. Takistuseks see aga ei saanud, kuna nii õpingutes kui ka hilisemas tööelus saatsid teda kodust kaasa saadud väärtused. 

Meditsiini-, matemaatika- ja füüsikahuvilisena jäi talle Tallinna tehnikaülikooli avatud uste päeval silma brošüür, mis tutvustas meditsiinitehnika inseneri eriala. „Otsustasin, et minust saab meditsiinitehnika insener. Paljud ei tea, et selline eriala üldse olemas on, ja seetõttu olen kasutanud iga võimalust, et seda reklaamida,“ rääkis ta publikule, kes oli tol päeval tema ja tema kaaslaureaadi auks presidendi kantselei ümarasse trepihalli kogunenud. 

Edasi tutvustas ta meditsiinitehnika inseneri rolli haiglas, milleks on kõikide seadmete ohutuse ja nende kaasajastamise tagamine. Ta tõi välja, et tema vastutusel on umbes 10 000 seadet. „Ilma meditsiiniseadmeteta ei ole kaasaegne ravi võimalik ja patsientidena ei oska me ette kujutada, kui palju neid seadmeid on,“ ütles ta. 

President Karis haaras kinni võimalusest esitada aktuaalne küsimus: „Kui suurt rolli hakkab tehisaru meditsiiniseadmetes mängima?“ Kaalep selgitas riigipeale, et esimesed rakendused on tõepoolest juba kliinilises kasutuses, aga konservatiivse inimesena usub ta, et see võtab veel väga palju aega. 

Tulevikutööstus – mitte ainult tark, vaid ka inimkeskne

Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži energeetika teaduri Karolina Kudelina-Zhangi huvi tehnika vastu sai alguse juba lapsepõlves. Oma kõnes viskas ta nalja, et tema isa sai sellega oma kannatust testida, kui pidi vastama tütre tuhandetele küsimustele, miks ja kuidas miski töötab. 

Kudelina-Zhangi sõnul lõhkus ta päris palju masinaid, et saada aru, miks ja kuidas need katki lähevad, ega teinud saladust, et kasutas selleks ka haamrit. „Kui ma mõnes loengus räägin, et inseneeriatöö võib ka selline välja näha, on kõik kohe valmis inseneriks hakkama,“ muigas ta. 

Ta on töötanud välja tehisarul põhinevaid algoritme, mis ennustavad võimalikke rikkeid, tabas end hiljem aga mõttelt, et kui neid algoritme tööstuses kasutada ei saa, ei ole neid põhjust ka luua. „Seetõttu tegelen nüüd diagnostikaplatvormi ja selle arendamisega, et muuta need tehnoloogiad hooldustehnikutele ja inseneridele arusaadavaks. Ma usun, et tulevikutööstus ei ole ainult tark, vaid peab olema ka inimkeskne,“ selgitas ta. 

Seejärel tõi ta välja, et tema tõeline kirg peitub inseneeriavaldkonna populariseerimises ja seetõttu ei saa tema kutsumus olla ainult uurida ja luua, vaid jagada oma teadmisi ja inspireerida järgmist põlvkonda. „Ma tahan seda teha ka tüdrukute hulgas, kuna uudishimu ei tunne soopiire!“

Et Kudelina-Zhang on pärit Ida-Virumaalt, läks sealt mujale õppima, aga naasis kodukanti, tekkis president Karisel küsimus: „Üks suuremaid Ida-Virumaa probleeme on, et noored tulevad ära, aga tagasi ei lähe. Teie läksite. Kuidas teisi selleks motiveerida?“

Selle peale vastas laureaat: „Inseneeria aju on küll Tallinnas, aga selle süda on Ida-Virumaal. Mind motiveeris tagasi minema see, et saan oma regiooni arendada. Eeskuju näidates suudan selleks motiveerida ka teisi.“