• Eesti kaubandus-tööstuskoda saatis haridus- ja teadusministeeriumile oma arvamuse uue kutseseaduse eelnõu kohta, mille eesmärk on ajakohastada Eesti kutsesüsteemi ja kujundada sellest laiem kutse- ja oskuste süsteem. Koja hinnangul peab seaduse peamine eesmärk olema tugevdada hariduse ja töömaailma sidusust, kuid eelnõu sisaldab mitmeid punkte, mis võivad ettevõtete rolli kutsesüsteemis vähendada.

Koda leiab, et kutsesüsteemi muudatused peaksid aitama eelkõige tugevdada hariduse ja tööturu seost. Kutsesüsteemi muutmine ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid vahend, mis aitab siduda haridust ja töömaailma.

Ühe probleemina toob koda välja kutsestandardite loomise tingimused. Eelnõu järgi koostatakse kutsestandard juhul, kui kutse olemasolu on vajalik tööturule pääsemiseks. Koda leiab, et kutsestandardeid peaks saama koostada ka siis, kui kutse ei ole seadusega kohustuslik, kuid selleks on tööturul põhjendatud vajadus. Samuti tuleks kutsestandardite loomine ja uuendamine siduda selgelt valdkondlike eksperdikogude ning tööturu sisendiga.

Koja hinnangul peaks senisest tugevam olema ka valdkondlike eksperdikogude roll. Kompetentsiprofiile ja kutsestandardeid peaks töötama välja koostöös valdkondlike ekspertide ja tööturu osapooltega ning need peaks heaks kiitma valdkondlik eksperdikogu. Kutseasutusel ei tohiks olla võimalust eksperdikogu seisukohta eirata.

Lisaks teeb koda ettepaneku säilitada kord, et kutse andmise õigus antakse ühele organisatsioonile. Alternatiivina võiks lubada mitmel organisatsioonil esitada konkursile ühise taotluse või anda kutse andmise õiguse mitmele organisatsioonile üksnes mõjuval põhjusel ja valdkondliku eksperdikogu ettepanekul.

Koda leiab, et tööandjad peaksid osalema ka esmakutse andmisel. Eelnõu kohaselt antakse esmakutse õppeasutuse otsusega õppekava lõpetamisel. Koja hinnangul võib selline lahendus nõrgendada koolide ja tööandjate koostööd ning seetõttu peaks esmakutse andmine olema õppeasutuse ja valdkonna tööandjate ühine otsus.

Samuti juhib koda tähelepanu uue tööjõu ja oskuste arendusnõukogu koosseisule. See on probleemne, et kavandatavas koosseisus moodustaksid üle poole liikmetest ministeeriumide esindajad. Koja hinnangul peaks nõukogus olema tööturu osapoolte osakaal vähemalt sama suur või suuremgi.