• Täiskasvanuhariduse ja oskuste poliitika on liidetud haridus- ja teadusministeeriumis ühtsesse osakonda, mille juhiks valiti Kutt Kommel, kellel on pikaaegne kogemus strateegilises juhtimises ja andmepõhises poliitikakujundamises avalikus sektoris.

Ministeeriumi asekantsler Renno Veinthal märkis, et oskuspoliitika ja täiskasvanuõppe käsitlemine ühtse süsteemina on vajalik nii hariduse kui riigi majanduse seisukohast. „Peame toetama täiskasvanud inimeste oskuste arengut kogu nende töö- ja elukaare jooksul. Täiskasvanuharidus ja oskuste arendamine käivad ikka käsikäes, sest oskused ei uuene iseenesest, vaid ainult õppides,“ ütles Veinthal. „Osakonna juhiks valitud Kutt Kommeli senine töö avalikus sektoris kinnitab tema tõsist huvi selle vastu, kuidas siduda oskusi ja andmeid tegelike muutustega tööturul ja ühiskonnas.“

Kutt Kommel ütles, et näeb uues ametis oma põhiülesandena seda, et Eesti oskuste poliitika muutuks terviklikumaks ja mõjusamaks. „Kõige olulisem väljakutse on jõuda nende inimesteni, kes praegu elukestvas õppes ei osale – mitte seetõttu, et nad ei soovi õppida, vaid sest süsteem ei ole neile piisavalt ligipääsetav ega nähtav,“ ütles Kommel. „Selle lahendamine eeldab ühtset oskuste raamistikku, mis seob tööjõuvajaduse seire, paindlikud õppevormid ja andmepõhised meetmed tervikuks.“

Kutt Kommel on töötanud nõunikuna rahandusministeeriumis ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning projektijuhina Kutsekojas ja statistikaametis. Varasemates ametites on olnud tema töö fookuses oskuste süsteemid, tööjõuvajaduse seire ja hariduspoliitika sidustamine tööturu vajadustega. Tal on kaks magistrikraadi: rahvusvaheliste suhete alal Tallinna ülikoolist ja kultuuriteaduste alal Eesti humanitaarinstituudist.

Kutt Kommel alustab täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna juhatajana tööd 13. aprillil.

Tänavu märtsist rakendusid haridus- ja teadusministeeriumi põhimääruse muudatused, millega kujundati ministeeriumi juhtimisstruktuur läbipaistvamaks ja töökorraldus selgemaks. Varasema 16 osakonna ja 22 valdkonna asemel on nüüd 23 osakonda – kadus 15 eraldiseisvat struktuuriüksust.