• Eesti haridusstrateegia 2021–2035 seab üheks keskseks eesmärgiks kasvatada õppijatest aktiivsed, vastutustundlikud ühiskonnaelus osalejad. 

Demokraatlikus ühiskonnas osalemine eeldab aga oskusi, mis ulatuvad kaugemale faktiteadmistest – vaja on argumenteerimis- ja dialoogioskust, kriitilist mõtlemist ning demokraatliku osaluse kogemust. Mida see tähendab igapäevases koolitunnis ja kuidas neid oskusi koolis harjutada?

Sellele otsib vastuseid Euroopa Horisondi Democrati projekt, milles Eesti, Soome, Iirimaa, Saksamaa, Hispaania ja Poola koolid katsetasid õppetegevusi, mille eesmärk oli arendada demokraatliku ühiskonna jaoks vajalikke pädevusi. Oluline põhimõte oli, et tegevused ei jääks projektipäevaks, vaid oleksid seotud õpetaja enda aine ja tavapärase õpetamisega – et neid saaks kasutada ka edaspidi.

Katsetused elavates laborites

Eestis katsetati peamiselt klassiruumis. Aineõpetajad valisid 1–2 fookuspädevust (näiteks dialoog, argumenteerimine, meediapädevus, osalus ja vastutus) ning kavandasid õppetegevuse, mis neid sihipäraselt arendaks. Toetas Tallinna ülikooli veetud elav labor – koostöömudel, kus õpetajad saavad tegevusi ühiselt arutada, katsetada, hinnata ja parandada.

Kokku jõudsid sekkumise koos hindamisega täismahus läbi viia 11 osalenud õpetajat: tehti kümme eri õpitegevust üheksas haridusasutuses ning tegevustes osales kokku üle 450 õpilase. Enamik katsetusi toimus gümnaasiumiastmes, aga ka põhikoolis ning ühel juhul ülikoolis. Õpetajatele oli oluline, et meetod oleks teostatav: kui keeruline on seda ette valmistada, kui palju võtab see aega, millist tuge vajab õpetaja ning kuidas õpilased tegevuse vastu võtavad.

Elava labori kohtumistel said õpetajad inspiratsiooni esinejatelt ja teistest riikidest: räägiti projektipõhisest õppest, läbirääkimiste õpetamisest, väitluse ja dialoogi korraldamisest. Osalejate ring oli lai: esindatud olid ühiskonna- ja ajaloo-, aga ka inglise keele, matemaatika-, ettevõtluse jt ainete õpetajad. Meetodid ise ei olnud alati didaktiliselt uued, kuid õpetajad kasutasid neid uues kontekstis ja pädevusraamistikku arvestades, pannes tähele, kuidas need toetavad vastutustundliku demokraatliku kodaniku kujunemist.

Kogu protsessi vältel toetati õpetajaid nii sekkumise vormi kui hindamise aspektidega. Pädevusi hinnati projektis välja töötatud raamistikule toetudes, mida kohandati iga sekkumise eripära järgi – see oli üks keerulisemaid osi nii uurijatele kui õpetajatele. Samas tõid õpetajad positiivsena välja, et ühine pädevusraamistik toimis ka õppevahendina: see andis võimaluse koos õpilastega arutada, mida tähendab demokraatlikuks kodanikuks olemine ning milliseid oskusi selleks vaja on.

Vaata kõiki hinnatud sekkumisi siit.

Kolm toimivat võtet

Democrati elavas laboris peetud aruteludes otsustati, et kõige enam peab arendama just demokraatlikku osalust ja aruteluoskust. Seda peegeldasid ka sekkumised: õpilased näiteks lõid poliitilisi parteisid ja korraldasid valimissimulatsioone, harjutasid argumenteerimist ja arutelusid, analüüsisid kohaliku omavalitsuse otsuseid, osalesid kogukonnapraktikas või lõid õpilasettevõtteid.

Ühes katsetegevuses pidid gümnaasiumiõpilased looma oma „parteid“, koostama valimisprogrammid ning korraldama koolis valimised. Õpilased mõtlesid läbi oma ideoloogia ja väärtused, valijate sihtrühma, kampaania ning lubadused. Lisaks pidid „parteid“ avalikul debatil oma seisukohti kaitsma ja vastama kriitilistele küsimustele. Tagasisides toodi esile, et selline kogemus muutis poliitika „päriselt nähtavaks“: mitmed õpilased ütlesid, et nad mõistsid esimest korda, kui keeruline on otsuseid teha, ning et demokraatia ei tähenda ainult oma arvamuse avaldamist – sama oluline on kuulata teisi, teha kompromisse ja otsida lahendusi.

Katsetustest koorus välja mitu töökindlat lähenemist, mida saab kohandada eri kooliastmetele. Arutelupõhised formaadid aitavad õpilasel harjutada argumenteerimist ja kuulamist, meediapädevuse ülesanded õpetavad märkama mõjutamist ning otsustusprotsesside simulatsioonid ja kogukonnapraktika seovad demokraatia päriselu valikutega.

Mis aitab ja mis takistab

Praktilise demokraatiaõppe suurim kitsaskoht on aeg. Õpitegevused eeldavad planeerimist ja refleksiooni – ilma selle järelmõtlemiseta jääb kogemus „toredaks mänguks“, mitte õppimiseks. Teine küsimus on hindamine: kui eesmärk on oskus arutleda, argumenteerida ja koostööd teha, peab ka hindamine neid oskusi väärtustama. See nõuab õpetajalt selgeid kriteeriume ja kokkuleppeid, et õpilane saaks aru, mille eest ta tagasisidet saab.

Katsetused näitasid ka, et õpetaja ei peaks jääma üksi. Kui koolis on toetav kultuur, kus arutelu ja osalus on väärtustatud päriselt, mitte ainult sõnades, on õpetajal lihtsam demokraatlikke kodanikupädevusi arendada. Oluline on ka see, et tegevused oleksid „aine sees“: siis ei tundu need lisakoormusena, vaid toetavad niigi õpitavaid teemasid.

Kokkuvõttes kinnitasid katsetused, et demokraatlikke kodanikupädevusi saab arendada eri ainetes mitmekülgsete õpilaste osalust ja agentsust soodustavate meetodite abil. Loodame, et Democrati projekti näited inspireerivad ka teisi.