Teisipäeval võttis riiklik lepitaja menetlusse Eesti haridustöötajate liidu (EHL) pöördumise, milles liit avaldab rahulolematust õpetajate palga suhtes. 

Eesti haridustöötajate liit taotles 2026. aastaks õpetajate töötasu alammäära võrdsustamist riigi keskmise palgaga ehk 2201 euroga. Riigieelarve läbirääkimistel otsustati õpetaja töötasu alammääraks aga 1970 eurot, mis on Eesti keskmisest palgast 10% võrra väiksem. „See ei ole magistrikraadiga õpetaja jaoks motiveeriv palk. Näeme jätkuvalt ka sel aastal, kuidas kvalifitseeritud õpetajad just kesise palga ja ülekoormuse tõttu koolidest lahkuvad,“ ütles Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri.

Voltri sõnul oleme jõudmas olukorda, kus meie hariduskvaliteeti hoiavad vee peal eraõpetajad: „Iga neljas õpilane kukub põhikooli matemaatikaeksamil läbi. Samal ajal igal neljandal üldhariduskooli õpetajal puudub vastav kvalifikatsioon. Nende seas on tööl ka põhiharidusega õpetajaid ning paljud väga head õpetajad on hõivatud, andes eratunde, kus nad teenivad sama tööga palju paremat palka.“

Ka aasta alguses avaldatud arenguseire keskuse uuring kinnitas, et eraõpetajate turg on saanud oluliseks osaks laste õpiteekonnast ning pakub vajalikku tuge seal, kus kool ei suuda enam kõiki õpilasi aidata. Uuringu järgi kasutab koguni iga kolmas lapsevanem Eestis eraõpetaja abi oma laste toetamiseks.

„Et ennetada hariduslikku ebavõrdsust, peame tagama, et kõiki meie noori õpetaksid väga head õpetajad ja seda mitte lisatasu eest,“ rõhutas Voltri ning viitas valitsuserakondade lubadusele tõsta üldhariduskoolides töötavate õpetajate arvestuslik palk 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. See tähendab, et õpetaja töötasu alammäär peaks sellisel juhul olema minimaalselt võrdsel tasemel riigi keskmise palgaga. Seda loodab EHL ka saavutada riikliku lepitaja vahendusel.

Riiklik lepitaja kohtub Eesti haridustöötajate liidu (EHL) ning haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) vahelise töötüli lahendamise käigus esialgu osapooltega eraldi, mille järgselt hindab riiklik lepitaja ühiste lepituskohtumiste vajalikkust. Kui osapooled kokkulepet ei saavuta, saab EHL streigi korraldamise õiguse.