• Tuntud heliloojast Piret Ripsist sai 1. aprillil Eesti muusika- ja balletikooli ehk MUBA direktor. Veel kooliaasta alguses ei osanud ta sellise väljakutse peale isegi mõelda. Ka intervjuus Õpetajate Lehele tõdeb MUBA värske juht, et kandideerimise alguses ta end sellel ametikohal hästi ette ei kujutanud. 

Ometi sobib ta paljude hinnangul uude rolli nagu valatult, kuna on hästi kursis nii muusikute kui pedagoogide hingeeluga. Pikaajalise Võru muusikakooli direktorina omab ka koolijuhtimise kogemust. Küll aga ei salga Rips, et MUBA juhtimiseks ei saa lõplikult keegi valmis olla, kuna juba oma olemuselt ebatraditsiooniline õppeasutus koosneb kolmest veel hiljuti eraldi tegutsenud koolist: Tallinna muusikakeskkoolist, Georg Otsa nimelisest Tallinna muusikakeskkoolist ja Tallinna balletikoolist. Saladust ei tee ta sellestki, et võttis MUBA juhtimise üle ajal, mil kooli ümbritsenud tülid ka avalikkuse ees lahti rullusid. 

Miks otsustasite MUBA direktoriks kandideerida?

Ma ütleks, et see soov tekkis järk-järgult pika aja vältel. Ega mul alguses olnudki plaani sellele ametikohale kandideerida. Me kõik tahame ju natuke lihtsamat elu elada ja kes ikka tahab endale nii suurt vastutust. Kui aga kolleegid siit koolist ja ka inimesed muusikaringkondadest pöördusid minu poole jutuga, et peaksin kandideerima, siis hakkasin ka ise mõtlema, et võin ju proovida. Olin enam kui kindel, et ma valituks ei osutu. Nii mõeldes oli lihtsam kandideerida, kuna minus eneses polnud survet kindlasti direktoriks saada.

“Päris samasugust kooli ei ole kuskil Euroopas, rääkimata Eestist, nii et kelleltki midagi otse üle võtta ei saa.

Kui mind valiti aga juba nelja hulka, kes vestlusele kutsuti, sain aru, et pean end ümber häälestama. Valituks osutudes leppisin kiiresti teadmisega, et see vastutus on nüüd minu ning et majja õpi- ja töörahu toomiseks pean hakkama kooli juhtima nii hästi, kui vähegi suudan. 

Kui ootamatu nelja hulka jõudmine oli? 

See oli tõesti ootamatu. Mõtlesin, mis saab, kui ma päriselt valituks osutun. Pidin endalt küsima, kuidas ma seda vastutust kanda suudan ja mida pean ära tegema. Ei saa ju salata, et probleeme majas oli ja osaga neist tuleb tegelda praegugi. 

Kas MUBA olukord oli selline, nagu mõnest artiklist välja lugeda võis, või jõudis see avalikkuseni liialdatud kujul?

Alustuseks ütlen, et meil on väga palju häid õpetajaid ja õpilasi, mis tähendab, et õppetöö kulgeb edukalt ja rahulikult. Liialdusi tuli kajastustes ette, aga ei saa väita, nagu probleeme poleks olnud. Kolme kooli kokkupanek tähendab paratamatult seda, et tegevust ja koostööd peab iga päev mõtestama. Peamine mõttekoht on, kas need kolm kooli toimivad samadel alustel ja kas kogu tegevus on läbipaistev, kui me ressursse jagame. Iga kool on oma põhimõtete ja traditsioonidega, mistõttu kohtab tihti arvamust, et igaühe jaoks neist võiks kõik samamoodi edasi minna. Meie eesmärk peab olema juurutada ühtsed põhimõtted ja seetõttu peame korralikult analüüsima, kuidas näiteks raha kasutamisel jätkusuutlik olla. 

Haridusministeeriumist tuleb palgasurvet pidevalt ja samal ajal öeldakse, et raha juurde ei anta. Siis peab koolijuht suutma mustkunstnikuna kübarast jäneseid välja võluda, et kool püsti jääks ja kõik saaksid aru, kust vajalik raha tuleb ning kuhu läheb. See on praegu keeruline. 

Kas need kolm kooli saavad koos eksisteerida või on oodata suuremaid muudatusi ka struktuuris? 

Need koolid saavad koos väga kenasti hakkama. Kõik õppejuhid viibivad iga päev väga lähestikku. See tähendab, et suhtleme palju ja põhimõtteliselt saame asjadest ühtmoodi aru. Suudame majanduslikus mõttes ellu jääda ja peame analüüsima, kuidas üks teise või kolmanda varju ei jääks. 

Kui suur abi koolipidajast selle kõige juures on? 

Selleks aastaks on eelarve ja õppekavad tehtud ja praegu on väga keeruline mõnda paati hüpata või seda kuhugi tüürida. Suvi tuleb aga väga töine ja meil tuleb mõelda juba uue eelarve peale. Selleks peame panema paika, mida, kuhu ja kui palju vaja on. Päris samasugust kooli ei ole kuskil Euroopas, rääkimata Eestist, nii et kelleltki midagi otse üle võtta ei saa. 

Kas olete selle kahe kuuga õige töörütmi juba leidnud või otsite veel? 

Praegu kohtun ma iga päev eri valdkondade osakondade inimestega, et tutvuda nende mõtete ja murekohtade ning ootuste ja lootustega. Jaanipäevaks olen loodetavasti suutnud seda kõigiga teha ja siis on pilt selgem. 

“Mõne inimese emotsioonid on olnud tugevamad kui ükskõik milline sõnastus või mõte.

Muidugi kohtun isiklikult ka õpetajatega ja kohe esimesel päeval hakkasin vähendama administratsiooni, kuna tahan, et suurem osa palgarahast jõuaks õpetajateni. See on toonud palju lisakohustusi nendele administratsiooni töötajatele, kes kooli jäävad, kuna nende töömaht kasvab. Ei saa salata, et osal neist on tööpäevad väga pikad. 

Kuidas peate raskeid vestlusi, kus keegi tuleb ära saata? Kas paksu verd on ka tekkinud?

Jah, tuleb kahjuks ka seda ette, aga proovin neid vestlusi alati hästi inimlikult pidada. Ükski otsustest pole seotud konkreetse inimesega, vaid lähtub sellest, kuidas maja senisest efektiivsemalt tööle saada. Enamasti on selline lähenemine aidanud, üks töötaja isegi tänas inimliku vestluse eest. Mõne inimese emotsioonid on olnud aga tugevamad kui ükskõik milline sõnastus või mõte. Olen kogu aeg püüdnud lähtuda kooli vajadustest ja iga uus töötaja peab endale võtma mitu funktsiooni. 

Kas leidub inimesi, kes on sellise koormusega nõus? 

Õnneks küll. 

Kui palju tuleb teile uues ametis kasuks see, et tunnustatud heliloojana olete muusikute hingeeluga hästi kursis? 

Kasuks tuleb juba see, et tunnen väga paljusid muusikuid. Ma mõistan neid hästi, sest tean, mida tähendab interpreedi ja mida pedagoogi elu ning mis vahe neil on. Et taolise õppeasutuse nagu MUBA juht on ka ise muusikuna pildil, aitab suhelda. Nii ei saa keegi käega lüües sulle poriseda, et mida sa ka muusikast tead. Mina üht-teist ikka tean ja paratamatult võetakse mind teatud ringkondades tänu sellele tõsisemalt. 

Äkki oletegi siis ainuõige inimene seda kooli juhtima, kuigi alguses te ei arvanud, et teist peaks direktor saama? 

Mul on nii direktori kui muusiku kogemus ja tõsi on see, et see kombinatsioon mängiski lõpuks kõige suuremat rolli. Ma ei tule siia katsetama, vaid hakkan tegema seda tööd oma kogemustele toetudes. Arvatakse, et Võru muusikakool on väga väike, aga seal on 350 õpilast, mida pole sugugi vähe. Oskan lapsevanemate ja õpetajatega suhelda, raskeid vestlusi pidada ning selle kõige juures ise terveks jääda, kasutades filtrit. 

Kas teil on ka suvepuhkus ja kuidas selle sisustate?

Puhkuseks tuleb aega võtta, mõni nädal ikka jääb. Mina puhkan kõige paremini reisides ja kavatsen seda teha ka sel suvel. Nädalavahetustel tegelen loominguga, kirjutasin näiteks laulupeo tarbeks uue laulu. Mul on Lõuna-Eestis talu, kus saan värskes õhus füüsilist tööd teha. Kõik see kokku moodustab hea puhkuse. 

“Koolide suurt autonoomsust, mille üle Eesti haridussüsteem nii uhke on, on kohati raske näha.

Millist rolli helilooming uue töö kõrval mängib?

See on alati olnud minu elu osa ning hea vaheldus Exceli tabelitele. Siin majas on muusika kirjutamiseks ideaalsed võimalused. Ma väga vajan oma elus seda, et panen käed klaverile ja kirjutan muusikat. 

Kas heliloojana kirjutate praegu pigem tellimuse peale?

Jah, niisama ma midagi ei kirjuta. Muidugi, kui mõni viisijupp pähe tuleb, siis kirjutan ka selle valmis, aga üldiselt kipub olema nii, et kui ühe tellimusloo valmis saan, tuleb kohe järgmine peale. 

Kui mõtlete Eesti haridusele laiemalt, siis mida välja tuua? 

Koolijuhina tahaks öelda, et andke direktoritele rohkem iseseisvust. Iga asja kohta ei pea olema reeglit. Ka meie kooli ei ole võimalik kitsastesse piiridesse mahutada. Ma saan aru, et mingisugune kontroll peab olema, et keegi väga ülemeelikuks ei läheks, aga usun, et kuna koolid on nii erinevad, suudab iga koolijuht leida enda oma jaoks kõige parema tee. Seda koolide suurt autonoomsust, mille üle Eesti haridussüsteem nii uhke on, on kohati raske näha. 

Meie kool on veel kahe tule vahel: meile kehtivad nii põhikooli- ja gümnaasiumi- kui ka kutsekoolide seadused ning see muudab asja eriti keeruliseks. Pean iga päev seadustes, määrustes ja eeskirjades näpuga järge ajama. Riigilt nõu küsides öeldakse, et koolidirektor vastutab ja otsustab. Paraku on väga tõenäoline, et see otsus on vale. (Muigab.)

Kokkuvõttes on meil aga eelkõige põhjust rõõmustada, kuna maja on kaasaegne ja ilus, õpilased ning õpetajad väga head, administratsioon on varasemast õhem ja tegusam ning MUBA-l läheb järjest paremini.