• Hoiatusstreigis osales vähemalt 15 000 haridustöötajat rohkem kui 500 õppeasutusest. Päev hiljem pakkus valitsus õpetajatele kolmeprotsendilist alampalga tõusu, millega haridustöötajate liit ei lepi.

Kui Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetajad 22. septembril kell 8.59 töö katkestasid, jäi pooleli gümnaasiumi õppesuundade arutelu. Tavaliselt kestab õpetajate teisipäevane koostööaeg kella 9.30-ni ja esimene tund algab 9.40. Streigipäeval alustasid 75 streikinud õpetajat tunde kell 10.01. Esimene tund jäi 21 minutit lühemaks.

„Kindlasti on nüüd õpetajal vaja oma plaane kohendada ja otsustada, milline teema või tegevus ära jätta,“ ütles kooli ametiühingu usaldusisik ja geograafiaõpetajaTiina Naissoo. Puuduva osa saab tema sõnul mõne teise teema juurde põimida või tuleb sellele ruumi teha muu õppesisu arvelt.

Tõnismäe riigigümnaasiumis jäi esimene tund ära ja õpilased tulid hiljem kooli. Streigijuht Heleriin Paeoja andis sel ajal „Aktuaalsele kaamerale“ intervjuu ja jõi hiljem kolleegiga õpetajate toas kohvi. Ärajäänud tundi uuesti ei korraldata ning hispaania keelt õpetavale Paeojale streik lisatööd ei tekitanud.

“Riigi pakkumise vastuvõtmisel tõuseks õpetaja alampalk 2030 euroni.

Eesti haridustöötajate liidu (EHL) viimastel andmetel osales tunnises hoiatusstreigis vähemalt 15 000 haridustöötajat rohkem kui 500 õppeasutusest. Lõplik arv võib olla suurem, sest kõigi asutuste andmed pole liiduni jõudnud. Osalenutest 71 protsenti töötas üldhariduskoolis, 28 protsenti lasteaias ja üks protsent kutseõppeasutuses.

EHL-i esimehe Reemo Voltri sõnul vastas osalus liidu ootustele, eriti seetõttu, et streigist teatati vaid mõni päev ette. „15 000 osalejaga edastati sõnum väga selgelt,“ ütles ta.

Voltri hinnangul aitas streik tuua õpetajate palga ja varasemad lubadused uuesti avalikkuse ette. Kui enne streiki räägiti tema sõnul ka nullringist, siis pärast tööseisakut pakkus valitsus kolmeprotsendilist tõusu. EHL seostab pakkumise paranemist streigiga.

Paeoja usub, et õpetajate sõnum jõudis avalikkuse ja valitsuseni, kuid kahtleb, kas ka ministrile kohale. „Teema on õhus olnud aastakümneid,“ ütles ta. Naissoo hinnangul saab hoiatusstreigi tulemust hinnata selle järgi, kas valitsuse sõnadele järgnevad sisulised otsused.

Pakkumiste vahe on 282 eurot

Päev pärast streiki kohtusid palgaläbirääkimistel EHL-i, haridus- ja teadusministeeriumi (HTM-i) ning Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL-i) esindajad. Riigi pakkumise järgi tõuseks õpetaja töötasu alammäär 2027. aastal 1970 eurolt 2030 euroni ehk kolm protsenti.

EHL taotleb alammäära tõstmist 2312 euroni, mis vastab järgmise aasta prognoositavale Eesti keskmisele palgale. Riigi pakkumise ja liidu nõudmise vahe on 282 eurot kuus. EHL-i väitel lubasid valitsuserakonnad muuta õpetajate töötasu konkurentsivõimeliseks, kuid praegune pakkumine liigub sellest eesmärgist kaugemale.

“EHL pole veel otsustanud pikemat streiki korraldada.”Streigis osales vähemalt 15 000 haridustöötajat.

Voltri sõnul jäi alammäära tõusu suurus läbirääkimiste peamiseks erimeelsuseks. Kolmeprotsendiline tõus valmistab liidule pettumuse, sest see jääb keskmise palga prognoositavale kasvule alla. Õpetaja alampalk kaugeneks seega Eesti keskmisest palgast veelgi.

EHL-i arvestuse järgi on õpetajate palk praeguse valitsuse ametiajal langenud Eesti keskmise töötasuga võrreldes kaheksa protsendipunkti. „Õpetajad tunnevad, et neid on taas reedetud,“ ütles Voltri. Tema hinnangul on õpetajad pärast läbirääkimisi nördinud ja paljud on valmis streikima.

Haridusminister Kristina Kallase sõnul suunab valitsus järgmisel aastal õpetajate tööjõukuludeks 678 miljonit eurot. Õpetajate palgafond suureneb 3,9 protsenti ja arvestuslik keskmine palk tõuseb 2500 euroni.

Palgatõusuga rakendub õpetajate karjäärimudel, mis seob professionaalse arengu ja suurema vastutuse kõrgema töötasuga. Vanemõpetaja alampalk oleks järgmisel aastal 2230 ja meisterõpetajal 2639 eurot. Ida-Virumaal tõstab 1,5-kordne koefitsient õpetaja töötasu alammäära üle 3000 euro.

Valitsus rohkem raha ei luba

Kallas ütles 24. septembri valitsuse pressikonverentsil, et pikem streik valitsuse pakkumist praeguse eelarve juures ei suurendaks.

„Aus vastus on, et rohkem me sellest riigieelarvest välja ei pigista,“ vastas minister küsimusele, kas valitsus oleks pikema streigi korral valmis õpetajatele vastu tulema.

Kallase sõnul ei leidnud valitsus ka 2024. aasta streigi järel eelarvest lisaraha. Haridus-, majandus- ja siseministeerium kärpisid oma kulusid ning panid õpetajate palgatõusuks kokku kümme miljonit eurot. Nüüdseks on valitsus ministri hinnangul võimalikud kärped teinud. Järgmine samm tähendaks juba mõnest riigi pakutavast teenusest loobumist või selle tasuliseks muutmist.

“Streigis osales vähemalt 15 000 haridustöötajat.

Peaminister Kristen Michal ütles, et valitsus otsustas järgmise aasta kavandatud kulusid umbes 205 miljoni euro võrra vähendada ja hoida eelarvepuudujäägi nelja protsendi juures.

ELVL-i hinnang õpetajate võimalikule palgatõusule pole muutunud. Liit oli varem hinnanud, et nelja- kuni viieprotsendiline kasv võiks olla omavalitsustele üldiselt jõukohane, seitse protsenti eeldaks juba suuremat pingutust. 

„Õpetajate ootustega võrreldes on seda vähe ning nende pettumus on mõistetav,“ ütles ELVL-i nõunik Robert Lippin.

Tema hinnangul võimaldab praegune pakkumine tõenäoliselt säilitada lasteaiaõpetajate palga seose üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga. Kõigi omavalitsuste eest seda siiski lubada ei saa. Riik katab Lippini sõnul vaid umbes kaheksa protsenti lasteaiaõpetajate tegelikest palgakuludest. Teiste koolitöötajate palgad tulevad omavalitsuste rahast.

Otsust pikemalt streikida pole

Palgavaidlus ei piirdu üksnes alammääraga. EHL tahab jõuda kokkuleppele ka õpetajate töökoormuses. Paeoja sõnul võiks täiskoormusega õpetajal olla nädalas kõige rohkem 15 45-minutist kontakttundi. Nii jääks aega töid parandada, õpet kohandada, koosolekuid pidada, ennast täiendada ja täita muid ülesandeid.

„Kõige ebaõiglasem on, et õpetaja tööaega arvestatakse kontakttundide järgi, mis moodustavad ühe väikese osa kõikidest ülesannetest,“ ütles Paeoja. Tema hinnangul peaks õpetajate palk ulatuma vähemalt 120 protsendini Eesti keskmisest.

Paeoja on valmis streikima kuu aega ja selle aja palgast loobuma. „Kui me ise õpetajatena enda heaolu eest ei seisa, ei tee seda keegi,“ põhjendas ta.

Naissoo hinnangul on pikemaks streigiks tõenäoliselt valmis umbes kolmveerand GAG-i õpetajatest, kuid palju sõltub streigi pikkusest. Pikema tööseisaku hoiaks tema sõnul ära kindel lubadus tõsta õpetaja alampalk 2027. aastal vähemalt prognoositava keskmise palgani.

EHL kaalub nüüd jõulisemaid kollektiivseid samme, kuid pikemat streiki pole otsustanud veel korraldada. Samuti pole paigas järgmise palgakohtumise ega edasiste aktsioonide üle otsustamise kuupäev.

Voltri sõnul nõudis liit valitsuse varasemate lubaduste täitmist, kuid oli valmis kompromissiks. Võimaliku kompromissi suurust ta ei nimetanud. Edasiste aktsioonide vältimiseks ootab EHL senisest suuremat palgapakkumist ja usutavat kokkulepet, kuidas õpetajate palk konkurentsivõimeliseks muuta. Liit kavatseb selleks kõnelda ka riigikogu liikmetega.