• Oskar Lutsu raamatut „Kevade“ on loetud nii siin- kui sealpool piiri juba pea 115 aastat. Rõõm on näha, et huvi selle vastu ei rauge ja raamatut loetakse ka koolis jõudumööda senimaani. 

Väga hea täiendus raamatule on sõit Paunverre. Palamuse muuseumi külastamine ja programmides osalemine on parim viis „Kevadet“ ja kihelkonnakooli ajalugu elavdada. Juba muuseumile lähenedes tunnevad õpilased end justkui ajas tagasi rändavat. Vanas koolimajas paneb äratundmisrõõm neil näo särama: noored imestavad, et just selles majas õppiski tulevane kirjanik koos „Kevade“ tegelaste algkujudega. 

Muidugi on muuseumisse oodatud ka kõik need, kes alles plaanivad Lutsu kuulsa teosega tutvust teha – külastus aitab ajastusse sisse elada ja raamatu sisu mõista.

Tegevus toimub muuseumis 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse meeleolus, aga unustatud pole ka tänapäevast riiklikku õppekava, sh üldpädevusi.

Kultuuri-, ajaloo- ja kirjandusteadmiste täiendamine on lõimitud matemaatika, loodusõpetuse, muusika, käelise tegevuse, liikumisõpetusega. Tegevuste kaudu areneb esinemisjulgus, koostöö-, väljendus- ning teistega arvestamise oskus.

Nutiseadmed jäävad Palamusel märkamatult unarusse. Need tuleb välja otsida ainult liitreaalsusmängus Tootsi koduteel seigeldes ning Teele algkujuga seotud hooneid otsides.

Lood Lutsu kooliajast ja koolimajast, „Kevade“ meenutamine, gooti tähtedega kirjutatud teksti lugemine, arvelaual rehkendamine, harmooniumi saatel laulmine, sule ja tindiga kirjutamine – kõik see ja veel palju muudki rikastab igapäevast koolielu ja loob unustamatuid mälestusi. Suurt rolli mängib seejuures koolimaja ümbrus, mis on imetlusväärne igal aastaajal.

Muuseumist lahkudes õhkab nii mõnigi tänapäeva Toots, Arno, Teele: küll tahaks isegi sellises vana aja koolis õppida! 

Vaata www.palamusemuuseum.ee/programmid/.