- Loodusvaatluste minimaraton koolidele toimus 4. maist kuni 5. juunini. See oli juba kolmas samalaadne sündmus, mis viis kodumaist loodust vaatlema rohkem kui 1100 kooliõpilast 28 koolist üle kogu Eesti. Tartu ülikooli botaanikaaias esitlesid õpilased 18. septembril kokkuvõtval seminaril oma tulemusi ning põneva ettekande rändlindudest pidas ornitoloog Margus Ots. Seminari lõpetas ekskursioon botaanikaaias.
Loodusvaatluste maraton (LVM) on Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia algatus loodusvaatluste andmete kogumiseks üle kogu Eesti ja ka kaugemal. Minimaraton on suure maratoni harusündmus, mis suunatud just Eesti üldhariduskoolide õpilastele. Kui rahvusvahelise LVM-i aeg on piiratud 24 tunniga kokkulepitud juunikuu nädalavahetusel, siis minimaratoni läbiviimise aja saavad õpetajad ise valida pea terve maikuu ja juuni esimese nädala jooksul. Vaatlema ei pea loomulikult 24 tundi järjest; minimaratoni läbiviimiseks piisab ka ühest koolitunnist. Senise kogemuse põhjal on näha, et rohkem jõuavad määrata ning vaatlusandmeid edastada need õpilased, kes on enne vaatluspäeva alla laadinud vajaliku nutirakenduse ning harjutanud selle kasutamist. Vaatluste sisestamiseks kasutatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia loodud nutirakendust PlutoF GO ning kõik üles laaditud vaatlused jõuavad pärast kontrollimist avalikku andmebaasi eElurikkus. PlutoF GO rakendusse on sisse ehitatud ka tehisarul põhinev liigimääramise funktsioon, mis teeb liigimääramise lihtsamaks ja aitab kontrollida võimalikku määramiskaartide või raamatute tulemust. Loodusvaatluste minimaraton on hea võimalus proovida eri vahendite abil liigirühmasid määrata. Mitmes paigas käisid minimaratoni aladel abiks ka liigieksperdid, kes tutvustasid õpilastele eri liike ja looduse vaatlemise viise. Väga head tagasisidet on pälvinud näiteks samblikutundjad ehk lihhenoloogid. Samblikud on selles mõttes väga tänuväärsed organismid, et neid leiab igalt poolt ja iga ilmaga, samas on nad paljuski tundmatud ning pakuvad õpilastele üllatusi. Loodusvaatluste minimaratoni läbiviimise aega valides tasub pidada silmas, et maikuu alguses on Eesti looduses oluliselt vähem elurikkust – eriti taimi – kui kuu lõpus. Maikuu esimeses pooles on lihtsam vaadelda linde: puude võrastik on veel üsna raagus, linnud hulgaliselt alles saabuvad, laulavad ja askeldavad kõikjal. Mai teises pooles on märkimisväärselt soojem, seetõttu rohkem ka taimi ja rohelust, tänu millele lisanduvad selgrootud (putukad, limused, ämblikulaadsed ja muud).
Septembrikuisel seminaril vaatles 2026. aasta tulemusi minimaratoni üks ekspertidest, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia loodushariduse spetsialist Külli Kalamees-Pani. Andmebaasi sisestatud vaatluste ühe moderaatorina kontrollib ja kinnitab ta peamiselt lindude ning putukate vaatlusi. Selgus, et ehkki lindude vaatlemine on üsna populaarne, tuleks vaatlusele tõendust lisades natuke rohkem vaeva näha. Kuigi linde määrates on väga asjakohane kasutada näiteks nutirakendust Merlin Bird ID, ei piisa andmebaasi saadetud vaatluse tõendiks rakenduse kuvatõmmisest, kus on välja pakutud kuulda olevate lindude võimalik nimekiri. Vaatluse saab usaldusväärselt kinnitada vaid salvestatud helifaili või foto abil. Linde pildistada on sageli küll keeruline, ent Kalamees-Pani julgustas, et ka kaugelt tabatud või pildile natuke uduselt jäänud lindu on võimalik määrata, kui neid hästi tunda. Õpilasel võib olla keeruline eristada koduvarblast talvikesest, kuid vaatlusi kontrollivad suurte kogemustega eksperdid, kes oskavad ka kehvema foto puhul vajalikke tunnusmärke uurida. Sellegipoolest on lihtsaim viis linnuliigi määrangut kinnitada laulu või hüüatuse põhjal, seega tasub vaatlusretkel kasutada nii telefoni enda salvestusprogramme kui ka PlutoF GO rakendusse sisse ehitatud salvestamise funktsiooni. Minimaratonil on õpilased hulgakesi, seega võib kaaluda vaatluste tegemisel ülesannete jagamist: üks kirjutab ja sisestab, teine pildistab, kolmas salvestab helifaili. Hiljem saab andmed liita ning vaatlusele vajalikud täpsustused lisada.
On paslik meelde tuletada, et sellekohased juhised on põhjalikult lahti kirjutatud vaatluste tegemise ja PlutoF GO nutirakenduse kasutamise juhendites, mille leiab loodusvaatluste minimaratoni veebilehelt. Need on koostatud nii, et andmebaasi edastatavad vaatlused täidaksid võimalikult hästi tingimused, mille abil saab ekspert vaatluses esitatud liigimäärangu kinnitada. Kui vaatleja pole just tunnustatud liigiekspert, siis ei saa vaatlust, millel pole piisavalt äratuntava kujutisega fotot või millele pole lisatud selgelt äratuntava heliga salvestist, paraku kinnitada.
Varane sügis on teadupärast Eesti alal lindude suur rändeaeg. Margus Ots, kes on Eesti üks parimaid linnueksperte, tutvustas õpilastele seminaril lindude rännet. Kui ettekande eel esitatud küsimusele, mis kalendrikuul Eestis linnud ei rända, pakuti vastuseks nii detsembrit-jaanuari kui ka juunit-juulit, siis hiljem sai selgeks, et sellist aega ei olegi, mil mõni linnurühm Eestisse ei saabuks või siit ei lahkuks. Euroopas talvituvad rändlinnud on võimelised hetkeoludele ja ilmale täpselt reageerima ja saabuvad meile eri aastatel seetõttu kas varem või hiljem. Kaugemal talvituvad rändlinnud on aga üsna kindla saabumisajaga: suitsupääsuke saabub enamasti mai alguses, kui on päevasoe, ööbikud aga mai teises pooles, mil ka ööd on soojemad. Maikuu on siiski jätkuvalt üks parimaid aegu lindude vaatlemiseks, kuna siis on meil ilmad juba mõnusad ja rändelt saabub järjest rohkem liike. Ka on siis veel vähe noorlinde, kelle sulestik või käitumine võib algaja vaatleja segadusse ajada. Margus Ots on käinud minimaratonidel juhendajana linde vaatlemas ning ka tänavusel seminaril pälvis ta õpilastelt kiitvat tagasisidet.
Loodusvaatlusi teinud koolide õpilased esitlesid oma tulemusi ja jagasid kogemusi nii slaidi- kui stendiettekannetena. Mart Reiniku kooli 9. klassi õpilased käisid loodust vaatlemas 21. mail Vapramäel Tartumaal. Õpilased sõitsid Tartust rongiga edasi-tagasi, juhendajana kaasas Külli Kalamees-Pani ning õpetaja Gea Kiudorf. Vaatlusena kirja pandud 54 liigist 29 olid linnud. Enim elevust tekitas õpilastes kohtumine väänkaela, pasknääri ning tutt-tihasega. Esitlejate sõnul meeldis vaatluspäev kogu klassile, ka neile, kes polnud varasemalt suurt huvi looduse vastu üles näidanud.
Tallinna 32. keskkooli 12. klassi õpilased jagasid oma kogemust vaatlusretkest Saaremaal Kõigustes. Nende loodusvaatluste minimaraton toimus loodusõppe nädalavahetuse ühe tegevusena 8. mail. Juhendasid õpetaja Helen Orav-Kotta ning Eesti mereinstituudi uurimisjaama kohalikud asjatundjad. Põnevaim vaatlusobjekt oli madunõel, omapärase välimusega Läänemeres elutsev kalaliik. Õpilased said end proovile panna mitmesuguste vaatlusmeetoditega, muuhulgas näiteks määramiskaartide abil vetikaliike tuvastades. Nende enda sõnul oli juhendajate erinev ekspertiis väga suur lisaväärtus enda ümber leiduva elurikkuse märkamisel.
Kohtla-Järve gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased vaatlesid loodust juuni esimestel päevadel koos õpetaja Krista Piiri ning linnuspetsialistina appi kutsutud Margus Otsaga. Kohalikus metsapargis tuvastati 42 linnuliiki, sealhulgas lendas üle parkmetsa herilasviu, lisaks oli seal palju loomi ning taimi, näiteks looduskaitsealune mets-kuukress, mis juuni alguses juba ka õitseb. Lapsed leidsid, et nende tulemused võisid olla nii head tänu juhendajate teadmistele, lisaks aitas aineõpetaja hiljem kõik taimevaatlused üle kontrollida. Toodi välja, et liigirikkuse hinnang oma kodukandi pargile ületati mitu korda.
Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilased esitlesid seminaril pilkupüüdvat plakatit, kuhu olid lisatud kohatud liikide fotod. Õpetaja Merike Lilleleht viis õpilased 27. mail loodust vaatlema Kõrsa rappa, kaasas oli taimeekspert Margit Hirv. Kodukandi loodust õpiti veelgi lähemalt tundma, uuriti rabataimi, nagu rabamurakas ja küüvits, kohati vaskussi, kuuldi kägu. Seminaril osales ka Kohila gümnaasiumi õpetaja Triinu Tõrv, kelle õpilased olid samal ajal konkureerival sündmusel. Tõrv rõhutas omakorda, et on väga oluline õpilastega enne vaatlemist natuke tubast kuivtrenni teha ehk rakenduse ja liigimäärajatega tuttavaks saada.
Seminari lõpu poole tegi statistilise ülevaate ja andis auhinnad üle minimaratoni alade koordinaator, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia loodushariduse spetsialist Margit Hirv. Tema roll minimaratoni korralduses haarab nii korraldust, aladel taimevaatlemise juhendamist kui ka PlutoF platvormil modereerimist (botaanikuna peamiselt taimevaatluste). Hirv tõdes, et loodusvaatluste minimaratoni keerulisim ülesanne on leida entusiastlikke õpilasi, kes tehtud vaatluste andmed korrektselt sisestaksid ning andmebaasi edastaksid. Sageli rühmatööna, lühikese akadeemilise koolitunni vältel tehtud vaatlusretk kulub PlutoF GO tundmaõppimise, nutitelefoni seadistamise või määrajatega pusimisele. See võib olla põhjus, miks igal aastal registreerib sündmusele palju rohkem koole, kui lõpuks vaatlusandmed edastab.
Nagu suurel loodusvaatluste maratonil, nii ka minimaratonil vaadeldakse enim taimi, mis tähendab, et üle poolte eElurikkuse andmebaasi jõudnud vaatlustest olid 2026. aastalgi taimed. Järgnesid linnud, putukad, seened ja muud organismid. Kõige rohkem vaatlusi tehti Raplamaal Kohilas, kus Kohila gümnaasiumi õpilased said õpetaja Triinu Tõrva juhendamisel kirja 267 taksonit. Teisele kohale tulid Tallinna 32. keskkooli õpilased Saaremaa Kõiguste välibaasis. Nemad panid õpetaja Helen Orav-Kotta juhtimisel kirja 263 liiki. Kolmas oli 181 taksoniga Ida-Virumaa Kohtla-Järve metsapargi vaatluskoht, kus liike otsisid Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilased õpetaja Krista Piiri eestvõtmisel. Parimate tulemustega koolide õpilased olid ka minimaratoni kokkuvõtval seminaril kohal ning pälvisid auhinnad Regiolt ning ajakirjalt Imeline Teadus. Kõik kohaviibijad said kingituseks Margus Otsa ja Uku Paali raamatu „Eesti linnuvaatleja teejuht“ (2022).
Järgmine loodusvaatluste minimaraton koolidele toimub 3. maist kuni 4. juunini 2027. Alade registreerimine avatakse 2. veebruaril. Kuni 20. aprillini on oodatud sooviavaldused minimaratoni alale juhendaja leidmiseks. Tänu keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele saame kuni 20 alale juhendaja saata. Minimaratoni korraldajate kontaktid leiab Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia veebilehelt natmuseum.ut.ee (vt ka Loodusloovusfestivali alamlehte) või loodusvaatluste maratoni kodulehelt elurikkus.ee/lvm (vt ka minimaratoni lehte). Sügisel, arvatavasti taas septembri teises pooles, on kavas kutsuda õpilased seminarile oma kogemusi jagama. Plaan on teha seda Tartu ülikooli loodusmuuseumis.
Lisa kommentaar