- Tehisaru vastused on kallutatud madalama kvaliteediga veebisisu poole ning üha enam toodab seda sisu tehisaru ise.
- Eelistada tasub spetsiaalselt uurimistöö tegemiseks loodud tehisarutööriistu.
Paadunud infootsija ja nüüd professionaalse infospetsialistina olen täheldanud, et infoühiskond on nii mõneski aspektis võtnud üle tarbimisühiskonna tunnuseid – uut infot ja infokanaleid tuleb iga päev peale hoomamatus koguses ning infot tarbitakse kiiresti ja pinnapealselt, kuna vastasel juhul ei jõuaks end kõigega kursis hoida. Samas on traditsiooniliste otsimootorite nagu Google’i kasutajakogemus juba mõnda aega halvenenud, mistõttu on soovitud infoni keerulisem jõuda. Seega pole üllatav, et üha sagedamini pöördutakse oma küsimustega tehisaru poole, mis võrreldes teiste info otsimise viisidega nõuab kasutajalt vähem pingutust. Millega riskime, kui toetume infootsingul tehisarule?
Nii tehisaru kui ka inimaru on kallutatud
Kõik teavad, et tehisaru võib hallutsineerida – esitada väljamõeldud teadusartikleid, allikaviiteid, ajaloofakte ja tehnilisi selgitusi, mis tunduvad esmapilgul usutavad, kuid lähemal kontrollimisel osutuvad vigaseks. Tehisaru hallutsineerib seejuures paratamatult, sest ei suuda teksti sisu mõista, vaid ennustab, milline sõna võiks sõnade jadale kõige tõenäolisemalt järgneda. Kui küsida tehisarult artikli kokkuvõtet, ei hinda see, mis on tekstis oluline ja ebaoluline info, vaid annab vastuse, mis kõigest kõlab usutavalt. Niisiis tuleb tehisaru vastuseid alati kontrollida, mistõttu ei pruugi üks selle kasutuseeliseid – ajasääst – alati paika pidada. Kontrollida, kas miski vastab tõele, võib olla hulga keerulisem kui otsida infot algusest peale ise.
Samuti on oluline meeles pidada, et tehisarul on eriti just kvaliteetsele infole piiratud ligipääs. ChatGPT ei saa teadusandmebaasides ringi kolada ja artikleid lugeda. Ka paljud olulised kirjastused ja uudiseorganisatsioonid (nt NY Times, The Economist, BBC) on keelanud robotitel oma veebilehtede sisu koguda. Järelikult on tehisaru vastused kallutatud madalama kvaliteediga veebisisu poole, kusjuures üha enam toodab seda sisu tehisaru ise (ühe hiljutise uuringu järgi on ligikaudu kümnendik internetis avaldatud tekstidest tõenäoliselt kirjutatud tehisaruga).
“Traditsiooniliste otsimootorite nagu Google’i kasutajakogemus on juba mõnda aega halvenenud.
Niisiis on mitugi põhjust, miks tehisaru jutus kahelda, kuid ometi suudab see meid sageli ära tinistada. See on tingitud muuhulgas asjaolust, et nagu tehisaru, on ka inimese aru kallutatud. Näiteks peame kergemini tõeseks infot, mis kinnitab meie varasemaid uskumusi ja eelarvamusi. Kuna tehisaru üritab üldjuhul meile meele järele olla, peame olema eriti valvsad, et me ei langeks juturobotiga vesteldes omaenda kinnituskalduvuse lõksu. Samuti kipume üle hindama oma teadmisi valdkonnas, mida me nii hästi ei valda. See tähendab, et me ei oska hästi hinnata infot, mida tehisarult küsime.
Tasub mõelda ka sellele, mida me kaotame, kui anname infootsingu ülesande täielikult suurtele keelemudelitele. Näiteks võib tehisaru kasutamine võõritada meid info otsimisega kaasnevast vaimsest pingutusest ning harjutada ootusega, et info peaks leidma võimalikult kiiresti ja ludinal. Samas aitab just iseseisva uurimisega kaasnev pingutus, tupikteedest väljapääsu otsimine ja kimbatustunde edukas ületamine infot paremini meelde jätta ning arendab teisi olulisi infopädevusega seotud oskusi, nagu sobivate otsingustrateegiate valimine, infoallikate kriitiline hindamine ja eri allikatest pärit info koondamine. Tehisaru kasutades võib tunduda, nagu kihutaksid mööda informatsiooni kiirteed teadmiste poole, kui tegelikult sammud paigal kuigivõrd targemaks saamata.
Riske tuleb teadlikult maandada
Kui lihtsamate argiküsimuste puhul ei pruugi tehisaru poole pöördumine kuigi suurt kahju tekitada, siis uurimistööd kirjutades tasub selle kasutamisega kaasnevaid riske juba teadlikult maandada. Tehisaru võib kasutada uurimistöö algfaasis, nt märksõnade leidmiseks, uurimisteema täpsustamiseks või ideede põrgatamiseks. Hiljem võiks aga toetuda usaldusväärsetele algallikatele. Kui tehisaru juba kasutada, tasub eelistada spetsiaalselt uurimistöö tegemiseks loodud tehisarutööriistu, mis toetuvad kvaliteetsematele allikatele. Siiski ei vabasta ka nende kasutamine kohustusest leitud teavet kriitiliselt hinnata ja kontrollida.
Kui pole aga kindel, millest üldse uurimistöö kirjutamisel alustada, võib abi saamiseks registreeruda Eesti rahvusraamatukogu tippteadja konsultatsioonile või esitada infopäringu meie kodulehel. Samuti pakub rahvusraamatukogu gümnaasiumiastmele haridusprogrammi „Kiirtee usaldusväärse uurimistööni“, mis lihvib õpilaste raamatukogu andmebaaside ja otsinguportaali kasutamise vilumust. Rahvusraamatukogu veebilehelt leiab aga iseseisvaks õppimiseks või tunnis kasutamiseks mitmesuguseid infopädevuse ja allikakriitilisuse teemalisi mänge.
Lisa kommentaar