Julia Õismaa võitis oktoobri lõpus Portugalis toimunud veteranide judo Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali.
Foto: erakogu

Judokast kehkaõps Julia Õismaa: õpetajate roll aina suureneb

Julia Õismaa võitis oktoobri lõpus Portugalis toimunud veteranide judo Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali.
Foto: erakogu
9 minutit
163 vaatamist
  • Õpetajatöö kõrvalt judo tiitlivõistluste karusellile naasnud Julia Õismaa räägib Õpetajate Lehele antud intervjuus, et kuigi kehalise kasvatuse õpetajaks plaanis ta alati saada, kukkus see võimalus talle üsna ootamatult sülle pisut varem, kui ta oleks arvanud. Tagasi vaadates on ta sündmuste sellise käigu üle väga õnnelik. 

Tallinna Tõnismäe reaalkooli 39-aastasel kehalise kasvatuse õpetajal Julia Õismaal on judos seljataga pikk tippsportlase karjäär. Ka legendaarse Aavo Põhjala käe all treeninud Õismaa on koguni 15-kordne Eesti meister ning jõudnud pjedestaalile rahvusvahelistel võistlustelgi. 13-aastane võistluspaus, mis kaasnes õpingute, õpetajaks saamise ja pere loomisega, sai sellel kevadel lõpu ja möödunud koolivaheajal sai Õismaa hakkama silmapaistva saavutusega, kui võitis Portugalis veteranide judo Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali. 

Kui õnnelik te hõbemedali üle olete ja kas nii kõrge koht tuli ka endale üllatusena?

Ma alustaksin sellest, et tegelesin minevikus profispordiga. Siis läksin kooli tööle, järjestikku sündisid lapsed ja vahepeal ma judoga üldse ei tegelnud. Treeneritööga samas küll, andsin trenne nelja- kuni kuueaastastele. Paar aastat tagasi tuli aga uudis, et järgmise aasta veteranide judo-EM toimub Tartus. See teadmine ei lasknud minust enam lahti ja hakkas mind motiveerima: mõtlesin, et oleks patt kodusel EM-il mitte osaleda. Vaikselt hakkasin trenni tegema, kuigi kooli ja laste kõrvalt oli väga raske selleks aega leida. 

“Vaikselt hakkasin trenni tegema, kuigi kooli ja laste kõrvalt oli väga raske selleks aega leida.

Esimest korda võistlesin veteranide klassis kevadel Ungaris ja kuigi minu kaaluklassis oli osalejaid päris vähe, oli minu võistluspaus enne seda kestnud ikkagi 13 aastat. Kahe matšiga võitsin turniiri ära, millega sain hea enesetunde ning võistlushoo sisse. 

Ma ei saanud aga endiselt nii palju trenni teha, kui oleksin tahtnud, ja Portugali sõitsin rohkem vaimujõu kui hea kehalise ettevalmistuse pealt. Sellegipoolest läks hästi ning usun, et hõbemedal on sellise treenituse pealt suurepärane tulemus. Finaalis tuli mul küll kaotus vastu võtta, aga ma arvan, et see jäigi treeningmahu nappimise taha. 

Seega on Tartus olemas kõik šansid, et kuld võtta? 

Jah! Järgmisel aastal kuulun ka uude vanuseklassi. Kui nüüd olin oma konkurentidega võrreldes kõige vanem, siis järgmisel aastal olen kõige noorem. Äkki annab see mulle väikese eelise. Aga trenni tuleb igal juhul rohkem teha, kui selleks korraks tegin, ja võistlus toimub juba mai lõpus – päris varsti. 

Mõni mõtleb äkki, et endisel tippsportlasel on lihtne see medal ära võtta, aga kui palju tiitlivõistlusteks valmistumine teie igapäevaelu muudab? 

See tähendab, et pean oma kehale ja füüsilisele vormile pidevalt tähelepanu pöörama. Vanus on ka juba selline, nagu ta on, aga õnneks on mul tänu ametile hästi liikuv eluviis. See aitab kindlasti, aga selge see, et natuke tuleb ka juurde lisada. Kui võrdlen enda praegust maadlusoskust sellega, mis oli kunagi, siis õnneks saan tõdeda, et lihasmälu on võimas asi. Päris palju on meeles! See on väga hea, sest pean rõhu asetama eelkõige lihashooldusele ja tehnika lõputuks lihvimiseks enam aega ei ole. Peamine eesmärk on end mitte vigastada. 

Võistlused toimusid Portugalis koolivaheajal, mil õpetajad peaksid end võimalikult hästi välja puhkama. Kuidas teil võistlemise kõrvalt puhkamine õnnestus?

Reis Portugali sattus tõesti vaheaja algusesse, aga vaimselt sain kodust eemal ikka puhata, sest mul on kolm last. Naeran vahel endamisi, et isegi koolis tööl olles saan natuke puhata. Seega ma ei ütleks, et turniir mul puhkamist oleks takistanud. 

Kooli spordipäev toimus septembri alguses Snelli tiigi äärsel staadionil. Õismaa on 4.c klassi klassijuhataja.
Foto: erakogu

Te mõjute inimesena, kes puhkabki üsna aktiivselt.

Jah, siruli teleka ees viibin ma üsna vähe ja minu jaoks on see ka päris raske. Vahel tuleb muidugi ka seda ette, nagu kõigil, aga pigem meeldib mulle veeta sõpradega aktiivselt aega. Kerge trenn on minu jaoks hea puhkus. 

Kuidas te õpetamiseni jõudsite? 

Käisin Audentese spordikoolis ja läksin pärast lõpetamist kohe Tallinna ülikooli. Selles mõttes mul valikut ei olnud – teadsin kohe, et saan õpetajaks ja treeneriks. Kõik sujus väga hästi, isegi päevaõppes bakalaureusekraadi omandades tegin kaks korda päevas trenni. Praegu ei saa küll aru, kuidas jaksasin. 

“Hindamisel mängib võtmerolli õpetaja, mitte mõni tabel, kus on kirjas arvud ja nendele vastavad hinded.

Teadsin ülikoolis, et mul on võimalus minna õpetajaks, aga seda kohe ära kasutada ma ei kavatsenud. Siis läks aga üks tuttav õpetaja lapsehoolduspuhkusele ja pakkus, et võiksin teda asendada. Alguses keeldusin, sest tegin palju trenni ja käisin võistlustel. Pärast teist pakkumist hakkasin aga selle peale mõtlema, sest magistris pidin ju niikuinii praktika läbima. Nii ma sinna kooli läksingi ja kuna üks õpetaja läks pensionile, siis jäingi. 

Kas olete nüüd sündmuste sellise käiguga rahul? 

Ma olen sellega väga rahul. Olen ka õpilastele rääkinud, kui oluline on leida endale meelepärane töö. Ma ei tunnegi, et käin koolis tööl, pigem lapsi õpetamas ja nendega aega veetmas. 

Liikumisõpetuse puhul jääb paljudele mulje, et lastelt ei tohi enam midagi nõuda. Milline olukord päriselt on? 

Viimase kümne aasta jooksul on lapsed tegelikult kehaliselt aktiivsemaks muutunud. Liikumiseks on palju võimalusi ja lastel on kergem leida üles see, mis neile sobib ja meeldib. Normatiive ei ole liikumisõppes juba aastaid ja see tähendab, et iga last peab individuaalselt jälgima. Nii on võimalik tema võimete piirist aru saada ning see tegevuse aluseks võtta. Nende laste puhul, kes trennis ei käi ja on teistega võrreldes passiivsemad, oleneb kõik motiveeritusest. Tuleb leida tegevus, mis on neile huvitav. Üldiselt tullakse liikumisõpetuse tundi aga hea meelega. 

Et normatiive ei ole, tähendab, et tuleb leida iga õpilase võimete piir ja hinnata pingutust? 

Just! Lisaks sellele saab hinnata ka tehnikat. Kui võtame näiteks kätekõverdused, siis lisaks sellele, kui mitu laps neid teha jõuab, saab ta neid teha ka õigesti või valesti. Kui tal on tehnika selge ja ta on meilt õppinud kuidas enda kehalist vormi arendada, on tal tulevikus kõik võimalused selleks olemas. 

“Peamine küsimus seisneb selles, kuidas lastele selgitada, et pingutus on normaalne.

Püüdlikkuse moment on muidugi ka väga tähtis. Õpetaja näeb ära, kas laps püüab ja tahab või ei ole üldse huvitatud ja viilib. Hindamisel mängib seega võtmerolli õpetaja, mitte mõni tabel, kus on kirjas arvud ja nendele vastavad hinded. 

Mäletan enda kooliajast, kui hullumeelselt pidin ergomeetril pingutama, et neli kätte saada. Samas olin meeletult uhke, kui seda lõpuks suutsin. Kuidas säilitada tasakaal võimetekohase hindamise ja saavutusest rõõmu tundmise vahel? 

See ongi mõttekoht. Leidub neid, kes ei suudagi pingutada: kohe, kui natukenegi raske hakkab, annavad nad alla. Oleme kolleegidega arutanud, kuidas selgitada lastele, et pingutus on normaalne ja see, et lihased on pärast valusad, on tagasiside, mis ütleb, et nad on midagi õigesti teinud. Üks viis laps pingutama panna on leida üles see, mis tal hästi välja tuleb. Seda teeb ta hea meelega ja sellele saab ehitada. 

Kuhu suunas liikumisõpetus teie hinnangul liigub ja mida toob tulevik? 

Õpetajatel tuleb tulevikus veel rohkem tööd teha, sest nende roll aina suureneb. Iga päevaga on meil aina rohkem põhjust ja võimalusi istuda, mis tähendab, et kõik taandub motivatsioonile liikuda. Õpetajatele on palju koolitusi, kus õpetatakse lapsi motiveerima. Eriti palju oleneb õpetajast just algklassides: kui lapsed saavad selles vanuses hea liikumiskogemuse ning õpivad, et ennast liigutada on oluline, siis on nad aktiivsemad ka vanemas eas. 

Gümnaasiumis on muidugi juba teised põhjused, miks osa õpilasi tundi ei jõua. Eriti kui tegu on viimaste tundidega. See on juba kohusetundlikkuse küsimus. 

Kui suur probleem liikumisõpetuse tundidest puudumine on? 

Kui kehaline kasvatus on näiteks neljapäeva kaheksas ja üheksas tund, on paljudel gümnasistidel kiusatus sellest mitte osa võtta. Oleme aga loonud hindamissüsteemi, kus väga suurt rolli mängib just kohalolek. Sellest, kas õpilane käib tunnis või mitte, sõltub tema hinne. 

Kuidas lapsevanemad liikumisõpetusse suhtuvad? 

Nad on enamasti väga toetavad ja saavad aru, et see aine mängib nende laste elus väga tähtsat rolli. Naljaga pooleks on kõige suurem probleem seotud riietusega, kuna sügisvaheajani toimuvad meil tunnid õues ja pahatihti tuleb ette, et lapsed pole riides ilmale vastavalt. 

“Eriti palju oleneb õpetajast just algklassides.

Üks suuri teemasid liikumisõpetuse puhul on koolide võimalus seda õpet korraldada. Kuidas teie koolis sellega lood on? 

Tingimused võiksid alati paremad olla, aga näiteks kui tahame staadionit kasutada, saame seda Snellis teha. Paraku on nii, et üks tund paaristunnist kulub sinna minekule ja sealt tulekule, kuid lõppude lõpuks on ka see liikumine. Saal ei ole meil küll kõige suurem, aga võrkpalli ja korvpalli mängida saame. 

Talvisel ajal on vähe võimalusi igal nädalal suusatada, aga suusapäevi korraldame küll. Suusatamine lastele eriti ei meeldigi, vähesed neist oskavad seda ja ühe või kahe päevaga selgeks ei õpi ka. Viimastel aastatel oleme Harju tänava liuväljal hästi palju uisutamas käinud, seal on broneerimine koolide jaoks päris mugavaks tehtud. Seda võimalust kasutame palju, lastele meeldib uisutada väga. 

See on väga populaarne uisuväli, kas pole ohtu vabadest aegadest ilma jääda? 

Eks me igal sügisel ootame e-kirja, siis teeme kiiruga graafiku valmis ja broneerime ajad ära. Õnneks on graafik seni suhteliselt paindlik olnud ja uisuväli mahutab päris palju lapsi ka. Kiidan siinkohal süsteemi!

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Cambridge’i eksami tasuliseks muutumise mõjud

Novembri alguses selgus, et Eesti õpilaste seas populaarset Cambridge’i inglise keele (CAE) eksamit saab riigi raha eest…

6 minutit

Õpetajad õpivad laskmist, koolid valmistuvad riigikaitseaastaks

Riigikaitseaasta katseprogramm sisaldab 8. klassidele drooniehitust, laskeõpet ja praktilist tegevust. Õpetajate koolitus juba käib, kuid…

9 minutit

Õpetajakutset taotleti hoogsalt ka lisavoorus 

Õpetajakutse taotlejaid oli eelmiste aastatega võrreldes rohkem ka selle aasta suvises taotlusvoorus. Seda eelkõige 1. märtsil kehtima…

6 minutit
Õpetajate Leht