- Õppeaasta alguses võib muutuda tunniplaan, kuid töötingimused muutuvad vaid poolte kokkuleppel. Oluline on eristada töölepingu tingimuste muutmist töökorralduse muutmisest.
- Muutuda võivad õpetaja kontakttundide arv ja ülesannete jaotus, kuid kas iga selline muudatus tähendab vajadust sõlmida uus tööleping või allkirjastada lepingu lisa? Tööinspektsioon selgitab, millal saab töölepingu töötingimusi muuta ja millised õigused on õpetajal.
Ühepoolselt lepingut muuta ei saa
Töölepingu seaduse kohaselt saab töölepingut muuta üldjuhul ainult tööandja ja töötaja kokkuleppel. See tähendab, et tööandja ei saa ühepoolselt muuta kokkulepitud tööülesandeid selliselt, et muutuks töö iseloom või töötajaga kokkulepitud töö sisu. Samas võib tööandja oma korraldusõiguse raames täpsustada töö tegemise viisi ja töökorraldust. Ka töölepingu lisa sõlmimine on lepingu muutmine ning eeldab mõlema poole nõusolekut.
„Täna sain allkirjastamiseks töölepingu muudatuse, mis on tehtud tagasiulatuvalt ja milles on vähendatud minu töökoormust ja töötasu. Kas tööandja saab minu töölepingut tagasiulatuvalt muuta, kui ma ei ole sellega nõustunud? Kui vähendatakse koormust, kas proportsionaalselt vähendatakse sellega ka kohustuste hulka?“
Tööandja võib teha ettepaneku töötingimusi muuta, kuid õpetajal on õigus sellega mitte nõustuda. Kui kokkulepet ei saavutata, kehtib senine tööleping kokkulepitud tingimustel edasi.
“Kui tööandja teeb ettepaneku töölepingut muuta, tasub õpetajal muudatused hoolikalt läbi vaadata ja vajaduse korral küsida täpsustusi.
Kui pooled muudatustes kokku lepivad, on vaja vormistada need kirjalikult, näiteks töölepingu lisana. Nii on mõlemale poolele selge, milles kokku lepiti ja millal muudatus jõustub.
Oluline on eristada töölepingu tingimuste muutmist töökorralduse muutmisest. Tööandja võib näiteks muuta tunniplaani või muid töökorralduslikke küsimusi oma korraldusõiguse piires. Kui aga muudatus puudutab sisuliselt kokkulepitud tööülesandeid, töökoormust või töötasu, ei piisa üksnes tööandja korraldusest.
Kas uued tööaja arvestamise põhimõtted kohustavad lepingut muutma?
Ei. Õpetaja tööaja arvestamise põhimõtete muutumine ei tähenda, et kõik õpetajad peaksid sõlmima uue töölepingu või allkirjastama lepingu lisa.
Õpetaja lühendatud täistööaeg on 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Selle aja sisse peavad mahtuma kõik kokkulepitud tööülesanded: kontakttunnid, tundide ettevalmistamine, õpilaste tööde parandamine, klassijuhatamine ning muud tööandja antud ja töölepingust tulenevad ülesanded.
Õpetajatöö on tervik. Tööandja peab hindama tööülesannete kogumahtu ning arvestama seejuures näiteks õpetatavat ainet, kooliastet, klasside suurust ja muid ülesandeid. Kõigi õpetajate koormust ei saa hinnata üksnes kontakttundide arvu järgi, sest eri õpetajate muud tööülesanded ja nende täitmiseks kuluv aeg võivad olla erinevad.
Kas kontakttundide arvu saab automaatselt suureneda?
Praktikas sõltub palju sellest, kuidas on õpetaja töötingimused kokku lepitud.
“Tööandja ei saa vähendada töötasu lihtsalt põhjusel, et kontakttunde on vähem.
Kui töölepingus või muus poolte jaoks siduvas kokkuleppes on fikseeritud konkreetne kontakttundide arv, saab seda muuta üksnes kokkuleppel. Kui kontakttundide maht ei ole kokku lepitud ning selle määramine on jäetud töökorralduslikuks küsimuseks, võib tööandja seda oma korraldusõiguse piires muuta eeldusel, et ei muutu muud kokkulepitud töötingimused ning kogu töö maht mahub kokkulepitud tööaja sisse.
Näiteks kui õpetaja lepingus on kokku lepitud 24 kontakttundi nädalas, ei tähenda see, et koolijuht võiks nõuda lisaks asendustunde, jättes muud tööülesanded samaks. Vajadusel tuleb kokku leppida täiendavates ülesannetes või vähendada muid ülesandeid nii, et kogu töö mahuks töölepingus kokkulepitud tööaja sisse.
Tööülesanded tuleb kirjeldada töölepingus ja vajaduse korral täpsustada ametijuhendis või muus kirjalikus dokumendis. Kui õpetaja täidab lisaks õpetajatööle näiteks ringijuhi või tugispetsialisti ülesandeid, tuleb ka nende tööülesannete ja koormuse kokkuleppimisel lähtuda tegelikust töömahust.
Kas vähem kontakttunde tähendab väiksemat palka?
Kui järgmisel semestril või õppeaastal on õpetajal vähem kontakttunde, ei saa sellest automaatselt järeldada, et õpetaja töötasu peab vähenema.
Kui aga kontakttundide arv on seotud kokkulepitud töökoormusega ning tööandjal puudub võimalus anda töötajale kokkulepitud mahus tööd, võivad pooled kokku leppida töökoormuse ja töötasu muutmises.
Kui töökoormuse või töötasu muutmine osutub vajalikuks, tuleb jõuda õpetaja ja tööandja vahel kokkuleppele. Tööandja ei saa vähendada töötasu lihtsalt põhjusel, et kontakttunde on vähem. Seadus näeb ette ka erandeid, näiteks töötasu ajutise vähendamise töö mitteandmise korral, kuid selleks peavad olema täidetud seaduses sätestatud konkreetsed tingimused.
Samuti ei tähenda täistööaja kokkulepe, et õpetaja peab tegema piiramatus mahus tööd. Kui ülesannete täitmine nõuab töötamist üle kokkulepitud tööaja, tuleb hinnata tegelikku töökoormust. Ületunnitöö tegemine eeldab üldjuhul poolte kokkulepet ning see tuleb hüvitada seaduses sätestatud korras.
Kas ma pean nõustuma töötingimuste muudatusega?
Kui tööandja teeb ettepaneku töölepingut muuta, tasub õpetajal muudatused hoolikalt läbi vaadata ja vajadusel küsida täpsustusi. Enne nõustumist tuleks selgeks teha, millised ülesanded lisanduvad või muutuvad, kuidas kujuneb töökoormus ning kas ja kui palju muutub töötasu.
“Kui õpetaja muudatusega ei nõustu, on mõistlik sellest tööandjale kirjalikult teada anda.
Kui õpetaja muudatusega ei nõustu, on mõistlik sellest tööandjale kirjalikult teada anda ning kinnitada, et ta soovib jätkata tööd kehtiva töölepingu tingimustel. See aitab võimaliku vaidluse korral tõendada, et õpetaja ei ole muudatusega nõustunud.
„Septembri lõpus esitas kool allkirjastamiseks lepingu lisa, mis muudaks tingimusi tagasiulatuvalt alates 01.09.2026 (põhipalk väheneks 2415 eurole ja koormus tõuseks 28 tunnile). Kui ma ei nõustu muudatusega, kas tööandja võib töölepingu üles öelda?“
Tööandja ei saa töötajat sundida lepingu lisa allkirjastama. Kui tööandjal ei ole võimalik senistel tingimustel töölepingut jätkata, tuleb hinnata, kas esinevad seaduslikud alused töölepingu lõpetamiseks, näiteks koondamiseks. Töölepingu ülesütlemisel tuleb järgida seaduses sätestatud nõudeid.
Lisa kommentaar