Õpetajate Leht 17. novembril

Eesti keele õpetajad: süsteem on ära söönud meie eesmärgid

Missugune on eesti keele tund ja mida ootame eesti keele õpetajailt täna, homme ja mõne aasta pärast, kui on mindud üle eestikeelsele õppele? Nädalase vahega toimus kaks foorumit, kus olid kõneks eesti keele õpetamise praegused probleemid ja tulevikuvaade. Kui 30. oktoobril aset leidnud eesti keele nõukogu visioonikonverents oli ametlikum ja akadeemilisem, siis 6. novembri eesti keele ja kirjanduse õpetajate üldkogul oli töist meeleolu, otsustuskindlust ja emotsioone õhus juba enne, kui ligi paarsada osalejat rohkem kui sajast koolist Tartu ülikooli aulas kohad sisse võtsid.

Cambridge’i eksami tasuliseks muutumise mõjud 

Novembri alguses selgus, et Eesti õpilaste seas populaarset Cambridge’i inglise keele eksamit saab riigi raha eest viimast korda sooritada tuleval kevadel. Edasi peab selle eest ise maksma. Õpetajate hinnangul mõjutab selline muutus inglise keele õppe korraldust ning välistatud ei ole ka haridusliku ebavõrdsuse suurenemine. 

Koolijuhtide atesteerimisest

Aule Kink: „Esimesed koolijuhtide atesteerimised annavad põhjust mõõdukaks optimismiks, sest osalejate tagasiside on positiivne. Samas seisab proovikivi alles ees. Oluline ei ole ju üksnes see, kas ja kui paljud koolijuhid on atesteerimise läbinud. Oluline on, et koolijuhid saavad tagasisidet, mis aitab neil oma tööd paremini teha. Samuti see, et koolipidajad hakkavad juhtide arengut teadlikumalt toetama ja atesteerimisel kokku lepitud arengueesmärgid jõuavad ka igapäevasesse juhitöösse. Ja mis kõige tähtsam – sellest võidavad õpilased.“

See tundmatu paragrahv 44. Kui mõjutamine ei aita, tuleb menetleda

Meelis Liivlaid: „Midagi ei ole katki, kui kool pöördub politsei poole. Võib-olla saab pealtnäha kurikael, kes tegelikult on ju vaid hädas laps, selle kõige parema abi just mujalt, mitte koolist. Politseis ei oota käeraudu klõpsutav jõmm, vähemalt mitte seadusega pahuksisse läinud allameetrimeest. Usun, et politseil on tänapäeval piisavalt oskusi, et alaealist mõjutada. Õpetajad, ärgem menetlegem ennast oimetuks.“

Kas tehisintellekt on ikka õpetaja?

Maia Lust ja Birgy Lorenz: „Mida sügavamale kooli igapäeva tehnoloogia jõuab, seda inimlikumaks muutub keel, milles temast räägime. Räägime tehisarust kui õpetajast, mentorist, nõustajast, vahel isegi sõbrast – nii, nagu oleks tal oma tahe.

Kui tutvustame koolis tehisintellekti õpilase kaaslase või tugiisikuna, siis mida me sellega lubame? Kes vastutab, kui see kaaslane annab öösel kell kaks vastuse, mida ükski tugispetsialist ei annaks? Ootuse tekitab kool, mitte süsteem.“

Demokraatiavõimeliseks peab inimene kasvama

Tiiu Kuurme: „Kas saab tahta demokraatiat tänapäeva Eesti koolis, kus õiguste-kohustuste vahekord on tihti nihkunud paigast ning osapooled tunnevad end kaitsetult? Samas on üsna mitmeid reformpedagoogilisi õpetamisviise ja väärtusi püütud viia üldhariduskoolidesse. Ma ei tea, kas on uuringuid, kuidas need toimivad, kuidas seda kõike kogetakse ja kas seeläbi paremateks inimesteks saadakse. Ent kui vanatühi on kohal ja kaarte segamas, on midagi läinud valesti.“

Judokast kehkaõps Julia Õismaa: õpetajate roll aina suureneb

39-aastane Julia Õismaa on Tallinna Tõnismäe reaalkooli kehalise kasvatuse õpetaja, kellel on seljataga pikk tippsportlase karjäär. Töö ja pere kõrvalt leidis ta tänavu aega, et 13-aastase võistluspausi järel taas end matil proovile panna, tasuks võitis ta veteranide juunioride EM-l hõbemedal. Õpetajate Lehele antud intervjuus räägib Õismaa, et kuigi kehalise kasvatuse õpetajaks plaanis ta alati saada, kukkus see võimalus talle üsna ootamatult sülle pisut varem, kui ta oleks arvanud. Tagasi vaadates on ta sündmuste sellise käigu üle aga väga õnnelik. 

Kõrgharidus püüab tehisaru arenguga sammu pidada

Kõrgkoolipedagoogika asjatundjad ei usu, et tehisaru areng õppejõudude töökohad ohtu seaks. Pigem tuleb neile esialgu tööd juurde, sest vaja on end TI-valdkonnaga kurssi viia ning ühtlasi senine õppesisu ja metoodika üle vaadata. Hea õpetamise oskused omandavad varasemast suurema tähtsuse, tudengid peavad aga suutma niihästi TI-d kriitiliselt kasutada kui vajadusel ka ilma selle abita hakkama saada.

Erivajadustega õpilaste reis Saksamaale

Erivajadustega õpilaste rahvusvaheline õpiränne nõuab õpetajatelt põhjalikku ettevalmistust, paindlikkust ja valmisolekut ootamatusteks. Tartu Herbert Masingu kooli õpilased käisid koos õpetajatega õppereisil Kölni Anna Freud Schules ning jagavad oma tähelepanekuid. „Oleme aastate jooksul õppinud, et õpilaste reaktsioone ei saa alati ette ennustada. Mõnikord muretseme enne reisi kõige rohkem just selle noore pärast, kes hiljem tuleb kõigega suurepäraselt toime. Samal ajal võib ootamatult tuge vajada hoopis õpilane, kelle puhul me seda ette näha ei osanud.“

Milleks ja kuidas matemaatikat õppida?

TalTechi konverentsil arutati, kuidas aidata noorel inseneeria erialal õpitut mõista ja õpingud lõpule viia. Tehisaru areng sunnib seejuures selgemalt läbi mõtlema, mida tuleb inimesel endal teada ja osata. Koolis tekkinud huvi peab saama jätku õppes, kus matemaatikal on mõte, raskusi märgatakse ning abi on kättesaadav. Tööandja saab toetada seda, et noor jõuaks õpingud lõpetada. Nii ulatub vastutus inseneride järelkasvu eest koolist ja kõrgkoolist ka ettevõttesse

Janar Holm: ministeerium saab öelda, et ei jõua, kool enamasti mitte

Riigikontrolör Janar Holm rõhutab pikemas intervjuus Õpetajate Lehele, et haridusotsuse tulemus sõltub selle ellurakendamisest koolis. Endine haridusministeeriumi kantsler soovitab muudatuste kõrval sõnastada ka selle, mida eesti hariduses hoida.

Süürlanna kinkis hinge endalegi ootamatult Harjumaa noortele

Süürias sündinud Roula Abdelhay ei arvanud viis aastat tagasi vabatahtlikuna pooljuhuslikult Eestisse sattudes, et jääb siia kauemaks. Maal, kus Roula sõnade kohaselt sajab vihma horisontaalselt, võeti farmatseudiharidusega noor naine aga nii südamlikult vastu, et Roula otsustas õppida ära siinse keele ja siduda oma elu nii Eesti kui noorsootööga. Viimase eest on teda siin juba mitmel korral ka ametlikult tunnustatud.

Arvustamisel on Eesti noorsooteatri lavastus „Tähistaeva all“.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Eesti keele õpetajad: süsteem on ära söönud meie eesmärgid

Missugune on eesti keele tund ja mida ootame eesti keele õpetajailt täna, homme ja mõne…

18 minutit

Lähtetoetus peaks aitama õpetajal oma tööelu alustada. Kui seda vaid makstaks!

Pealtnäha on riik 15 979 euro suuruse lähtetoetuse jagamisel alustava õpetaja suhtes helde….

16 minutit

Esimesed tõdemused ettevalmistava õppe kohta: osa lapsi ei jõua kooli, osa areneb kiiresti

Sellest õppeaastast rakendatud ettevalmistav õpe on juba kahe kuu jooksul…

19 minutit
Õpetajate Leht