Kontsert “Heino Eller 136”

Teatri- ja Muusikamuuseumi Süda saalis toimub teisipäeval, 7. märtsil Heino Elleri 136. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, kus esmakordselt ajaloos esitatakse Valle-Rasmus Rootsi (tšello) ning Sten Lassmanni (klaver) poolt tervikuna kogu Heino Elleri tšellolooming

Lisaks annab pianist ning Heino Elleri Sihtasutuse asutaja Sten Lassmann TMMi Elleri fondile koos teiste materjalidega üle helilooja klaveripala „Kellad“ originaalkäsikirja, mis oli hiljutise ajani teadmata kadunud.

Heino Elleri klaverimuusika on Eesti klassikalise muusika kaalukaim osa, mis on võrreldav vaid Eduard Tubina sümfoonilise, Mart Saare laulu-, kui ka Veljo Tormise kooriloominguga. Elleri kahesaja kuue klaveriteose kogupikkus on umbes kümme tundi muusikat, ning sinna hulka kuuluvad nii kogu Eesti klassikalise instrumentaalmuusika tuntuim teos, sõnadeta eestilikkuse hümn “Kodumaine viis”, kui ka meie klaveriliteratuuri armastatuim teos “Kellad”. Kõikide Elleri teoste käsikirjad on alates helilooja lahkumisest 1970 a. hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivis – välja arvatud viimati mainitud “Kellad” mis oli kuni hiljutise ajani teadmata kadunud. “Kellade” käsikiri tuli äsja päevavalgele Hiiumaal, Käinas, Elleri kunagise hea sõbra Emil Ruberi tütre Maie kodus. Heino Elleri Sihtasutuse asutaja Sten Lassmann tutvustab leitud “Kellade” käsikirja ning annab selle koos teiste Ruberi arhiivist leitud materjalidega pidulikult üle TMMi Elleri fondile.

Sten Lassmann selgitab: “Olles juba viisteist aastat tegelenud Elleri hiiglasuure ja rikkaliku klaveriloomingu esitamise, uurimisega ning propageerimisega, oli mulle suurimaks müsteeriumiks helilooja tippteose “Kellad” käsikirja saatus. Kui eranditult kõikide teiste teoste käsikirjad on Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivis, siis mis juhtus “Kelladega”? Tänavu talvel Hiiumaal välja tulnud teose varasema versiooni originaalkäsikiri on ellerluse kontekstis erakordne leid – on haruldane juhus, et enam kui pool sajandit pärast helilooja surma tuleb päevavalgele uusi allikmaterjale. Enamgi veel, varasem versioon näitab, et algselt oli tegu hoopis prelüüdiga klaverile, mis asetab muusika uude valgusesse. Elleri sünnipäeva puhul on mul ka erakordselt hea meel, et koostöös tšellist Valle-Rasmus Rootsiga ning Heino Elleri Sihtasutusega saab kaetud üks suurimaid valgeid laike helilooja pärandiga tegelemisel: esmakordselt kõlab tervikuna kogu helilooja tšellolooming ning valmimas on esmakordne trükiväljaanne!”

Kuni tänase päevani on osa Heino Elleri teoseid trükis ilmumata – ning selle tõttu ka interpreetide huviorbiidist väljas. Üks tähtsamaid vajakajäämisi ellerluse vallas on seni olnud tšelloteoste nootide puudumine. Eller kirjutas koguni kaheksa teost tšellole ja klaverile kuid trükis on seni neist ilmunud vaid kaks. Heino Elleri SA projektina on möödunud aasta jooksul Taavi Hark ette valmistanud kogu Elleri tšelloloomingu trükigraafika, ning äsja Pärdi Keskuses salvestasid kõik teosed ka kontserdil esinevad interpreedid Valle-Rasmus Roots ning Sten Lassmann.

Heino Elleri SA ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil algatavad ühtlasi ka Elleri teoste tänapäevase kataloogi koostamise.