Konverents ja kontserdid „Varajane ja hiline muusika“

Tallinnas toimub varajasele ja hilisele muusikale pühendatud teaduskonverents

17. ja 18. novembril toimuvad Eesti Nüüdismuusika Keskuses (Pühavaimu 9) ning Mustpeade majas konverents ja kontserdid „Varajane ja hiline muusika“. Sündmus teeb kummarduse 45 aasta eest 1978. aasta novembris aset leidnud esimesele varajase ja nüüdismuusika festivalile Tallinnas.

Sündmus toob kokku muusika- ja kunstiteadlased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Eesti Kunstiakadeemiast ja Arvo Pärdi Keskusest ning programmi panustavad ka hinnatud kollektiivid Ansambel U: ja Tallinna Barokkorkester ning külalisesinejad.

45 aasta eest 1978. aasta novembris toimunud esimesel varajase ja nüüdismuusika festivalil Tallinnas rõhutati Eestis esimest korda sidet varajase ja uue muusika vahel. Nüüd arutatakse ja mõtestatakse neid seoseid tänapäevasest kultuurikontekstist lähtuvalt.

““Uus“ ja „vana“ ei määratle muusika puhul täna sugugi ainult muusika loomisaega, pigem vihjavad need sõnad paljukihilisele esteetilisele programmile. Millal ja miks on hakatud rääkima „uuest muusikast“? Kas ajalooteadlik esituspraktika tõepoolest püüab restaureerida ajaloolist helikultuuri? Ja milline on sellise esituspraktika suhe interpretatsioonikunsti traditsioonidega?” küsib konverentsil avaettekandega esinev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

„Lisaks heliloojate, interpreetide ja muusikateadlaste ettekannetele avame mineviku kultuuripärandi tõlgendamise arutelu laiemal  humanitaariaväljal. Autentsuse ambivalentsusest konservaatori praktikas räägib EKA dekaan Hilkka Hiiop ning ajalooliste helikihtide materiaalsest kohalolust arhitektuuris ja ruumis, kirjanik ja kunstiteadlane Andrus Laansalu. Konserveerimine tundub tänasel Eesti kultuuriväljal olevat üks vähem konservatiivseid valdkondi,” selgitab teemavalikuid EKA doktorant ja Eesti Nüüdismuusika keskuse arendusjuht Maria Hansar.

Sündmuse peakorraldaja, Eesti Nüüdismuusika Keskuse  eestvedaja Taavi Kerikmäe lisab: „Diskussiooniküsimused puudutavad autentsust, ajastutruud stilistikat ning erinevate ajastute esteetikat. Üks keskne teema on arutelu nö ajastutruu esituse tähtsusest või tähtsusetusest. Sarnane diskussioon on tänaseks jõudnud ka nüüdismuusika valdkonda.”

Kas nüüdismuusika on saanud vanaks? Ja kas varajane muusika peab saama tänapäevaseks? Kui hästi vananeb avangardmuusika? Kuidas on muutunud viisid, kuidas inimene helisid kuulab ja tõlgendab?  Kas helilooja  inspiratsioon talletub teosesse ja muusika hoonetesse kus ta kunagi kõlanud on? Kas ajalooteadlik esituspraktika tõepoolest püüab restaureerida ajaloolist helikultuuri? Mida arvab ajaloolisest autentsusest konservaator? Need on küsimused, mille üle kahe päeva jooksul arutatakse.

17. ja 18. novembri konverents ja kontserdid “Varajane ja Hiline muusika“ toimub muusikalinn Tallinn projekti raames. Sündmust korraldab Eesti Nüüdismuusika keskus koostöös Tallinna Filharmoonia ja Eesti Kultuurkapitaliga.

Lisainfo www.eccm.ee

“Varajane ja hiline muusika“  konverentsi ettekanded

17. novembril kell 11–18 (eesti keeles)

Toomas Siitan „Uus ja vana – kiuslikud kategooriad“

Jaan Ross „Kuidas muusika kuulamise viisid on aja jooksul muutunud“

Andrus Laansalu „Kas seinad kirjutavad muusikat?“

Hilkka Hiiop „Autentsuse ambivalentsus pärandihoius“

Kerri Kotta „Vana ja uus muusika “dissidentlike” muusikatena“

Maarja Tyler „Arvo Pärt ja tintinnabuli-otsingud: kohtumised, avastused ja sõprus varajase muusika väljal“

18. novembril kell 10–17 (inglise keeles)

Taavi-Mats Utt „What Could We Learn from Original Early Music Instruments?“

Andrew-Lawrence King „Music of an Earlier Time: Historical Science and the Art of Performance Liisa Hõbepappel How do Different Layers of Inspiration Become Part of the Piece?“

Taavi Kerikmäe  „The Paradoxes of Historically Informed performance in Contemporary Music Halla Steinunn Stefánsdóttir Amidst an Urban Archive and Rustling Wind: Of Mediation in Digital and Nonsite Performance Environments“

“Varajane ja hiline muusika“  kontserdid

17. novembri õhtul kell 19.00 esitab legendaarne  ajalooliste keelpillide virtuoos  ja dirigent Sigiswald Kuijken Mustpeade maja valges saalis nõudliku soolokava Bachi teostest. Tegemist on harukordse võimalusega kohtuda silmast silma elava legendi ja erudiidiga ning naasta Johann Sebastian Bachi teoste interpretatsiooni ajastutruudele lätetele.

18. novembril kell 18 laotavad  meie ette muusikalise aja erinevaid kihistusi Islandi varajase muusika ansambli “Nordic Affect” liige Halla Steinunn Stefánsdóttir, Tallinna Barokkorkester, Ansambel U: Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe.  Joonistatakse välja aja kihilisi struktuure ja luuakse lineaarse aja mõistet avardavaid uusi tähendusvälju nii varajase kui nüüdismuusika mõtestamiseks. Kõrvuti, vaheldumisi ja koos kõlavad varajane ja nüüdismuusika, akustiline ja elektrooniline muusika. Sarnane ja erinev.

Sigiswald Kuijken on olnud üks varajase muusika renessansi võtmefiguure Euroopas. Tema karjäär algas koos mõttekaaslastega varajast ja nüüdismuusikat esitanud ansambli Alarius ridades, mille tuumikust sai hilisem La Petite Bande. Koos Gustav Leonhardti ning vendade Bartholdi ja Wielandiga asutatud ansambel on üks Euroopa ajalooliselt informeeritud esituspraktika legendaarseimaid kooslusi, mille teedrajavad mänguvõtted on mõjutanud järeltulevaid põlvkondi ning pannud aluse ajaloolistel pillidel mängimise kaanonitele kogu maailmas. Tänaseks soliidses eas altkeelpillide avastaja, mängija ja dirigent on küll aktiivsest kontserdielust taandunud, kuid nõustus erandlikult Tallinnas esitama nõudliku soolokava Bachi teostest. Tegemist on harukordse võimalusega kohtuda silmast silma elava legendiga.

Halla Steinunn Stefánsdóttir on helilooja, interpreet ja kuraator, üks Islandi varajase ja nüüdismuusika skeene säravamaid esindajaid. 2005. aastast on ta ansambli Nordic Affect kunstiline juht. Kevadel kaitstud doktoritöös uuris ta interpreedi, kuraatori ja helilooja vaatepunktist kunstniku agentsust nüüdismuusika ja helikunsti loomeprotsessis – kuidas see protsess toimub kontserdisaalis, salvestusstuudios, virtuaalses ruumis või ökoloogilise helikunstina.