16. mai on rahvusvaheline tsöliaakiapäev
Rahvusvahelise tsöliaakiapäeva eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu sellele kroonilisele haigusele, mida sageli aetakse segamini allergia või toidutalumatusega.
Tsöliaakia on peensoole limaskesta kahjustav päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaigus, mille vallandavad nisus, rukkis ja odras sisalduvad valgud. Ainsaks raviks on range eluaegne gluteenivaba ehk nisu-, rukki- ja odravaba toitumine.
Tsöliaakia võib avalduda igas vanuses ja selle haiguse sümptomid võivad olla väga erinevad. Klassikalisteks sümptomiteks on kõhuvalu- ja puhitus, kõhnumine, aga tsöliaakiaga võivad olla seotud ka väsimus, hambaemaili muutused, rauavaegusaneemia, autoimmuunne türeoidiit, maksafunktsiooni häired, neuroloogilised ja psühhiaatrilised haigused, viljatus, osteoporoos, luumurrud jm. Tsöliaakiahaigeid on hinnanguliselt ~1–2% Euroopa rahvastikust ning iga diagnoositud juhu kohta on 5–13 diagnoosimata juhtu. Seega on tsöliaakia ikka veel aladiagnoositud haigus, mida on vaja teadvustada ja märgata. Kiirem diagnoosimine hoiab ära uute tervisekahjustuste tekke.
Kuidas tsöliaakiaga inimest märgata ja toetada?
1. Koosviibimistel ja pidudel nii sõpruskonnas kui töökollektiivides pane tähele, kas kutsutute hulgas on ka tsöliaakiaga inimesi. Selgita välja, milline toit on neile lubatud ja milline keelatud. Veel parem on, kui gluteenivaba toidu juures on vastav märge. Söömine on sotsiaalne tegevus ning erinevate toitumisvajadustega arvestamine loob ühtsusetunde ja näitab hoolimist.
2. Lasteaedades ja koolides planeerida menüü nii, et ka tsöliaakiaga laps saab tervislikku ja täisväärtuslikku toitu.
3. Toitlustusasutustes märkida gluteenivaba toidu juurde vastav märke – GV.