Filmimuuseumis avaneb 1. novembril vananemisele pühendatud näitus „Parim enne: möödas?!“
Näitus uurib, kuidas Eesti filmikunst on taasiseseisvunud Eestis kujutanud eakaid tegelasi ja vanadust.
Iga elusolendi elukaarde on bioloogiliselt sisse kodeeritud ka vanaks saamine. Elanikkonna vananemine ja riikide suutlikkus sellega toime tulla on käivitanud Euroopas üha laiema diskussiooni vananemise ja selle ühiskondliku tähenduse üle. Näitus sündis soovist selles arutelus kaasa lüüa.
Miks uurida vananemise teemat just filmi kaudu? Filmikunst aitab mõista meid ümbritsevat tegelikkust ning loob kujutlusi, millega saame samastuda ja oma tegevust mõtestada. Filmiga loodud representatsioonid peegeldavad ja ühtlasi kujundavad meid ümbritsevat tegelikkust. Et uurida ekraani vahendusel Eesti publikuni jõudnud tähendusrikkaid ja ilmekaid vanaduse käsitlusi, said Tallinna Ülikooli uuenduslikus ja interdistsiplinaarses ELU-aines (Elualasid Lõimiv Uuendus) kokku 12 eri valdkonna tudengit, kes asusid filmi- ja soouurijate juhendamisel Eesti mängufilme analüüsima.
Näitusele on toodud 21 filmi analüüs. Uuritud filmide seas on nii komöödiad, draamafilme, animafilme kui ka koguperefilme. Projektist osavõtjad keskendusid vanaduse, maskuliinsuse ja feminiinsuse kujutamisele filmides. Ühistel aruteludel tekitasid teravat diskussiooni vanemaealiste tegelaste negatiivne ja rõhutatud murede või kiiksudega kuvamine, tegelaste sagedased terviseprobleemid ja üksildus. Käsitletud teemade hulka mahtusid siiski ka hoolivus ja armastus.
Tudengite loodud vormid avavad eakate tegelaste profiile, suhteid ning vanaduse tähendusi eri vaatenurkade alt. Külastajale pakutakse välja mitmeid viise, kuidas mõtestada ühiskonnas valitsevaid stereotüüpe, ootusi ja ettekujutusi vanaduse ja eakate kohta.
Ükskord oleme kõik vanad! Näitus jääb Filmimuuseumis avatuks kuni 5. oktoobrini 2025.