Millest kirjutab 28. veebruari Õpetajate Leht?
Maakondade PISA tulemuste vahel haigutab auk
Kui Eesti maakonnad esinenuks PISA testis iseseisvalt, oleksid Põlvamaa lapsed loodusteadustes maailmas teisel, Hiiumaa lapsed matemaatikas kuuendal ja Saaremaa lapsed lugemises seitsmendal kohal. PISA uuringute põhjal seisab Eesti ees mitu väljakutset. Esiteks tuleb tõsta haridussüsteemi suutlikkust arendada välja iga lapse potentsiaal, eriti võimekamate oma. Et poiste lugemisoskus jääb tüdrukute omale kõvasti alla, tuleb ka selle küsimusega tegelda. Tõsta tuleb vene koolide õpetamise ja õppimise taset, aga tagada ka regiooniti võrdsed võimalused.
Lauri Leesi: Kui Aaviksoo jauramist järele ei jäta, tuleb pöörduda hullumajja!
(Aaviksoo: kui õpetaja palgaraha välja ei tule, siis tuleb pöörduda politseisse!)
Kaua võib õpetajale südamesse sülitada?
Õpetajat ei rahulda enam ei hea lubamine ega halb täitmine. Äraspidine solidaarsus, et õpetajalt tema võimete järgi ja riigiisadele nende vajaduste järgi, ei tööta enam, kirjutab Mare Rossmann
Kuidas me „arfidest” lahti saime
„Miks saab uusi arvuteid tänu õnnelikele juhustele?” küsib Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson. Huvitava Kooli mõttekoda soovitab koolil teha koostööd kohaliku kogukonnaga, tegelda süsteemipäraselt HEV-lastega, sealhulgas andekatega (õpikojad, looduslaagrid, valikained jne), innustada õpetajad endidki õppima. Neis n-ö parandusettepanekutes pole meie kooli jaoks midagi uut. Seda kõike tehakse Põltsamaa ühisgümnaasiumis juba aastaid ja me võiksime rohkemgi teha – meie õpetajatel jagub selleks nii teadmisi, oskusi kui ka tahet. Paraku napib nii meil kui ka paljudel teistel koolidel ressursse. Rahast rääkides keskendutakse pelgalt õpetajate palkadele, samas vajab kool raha ka riiklikus õppekavas esitatud võimaluste kasutamiseks ja õppimise huvitavamaks muutmiseks.
Eesti kokkade sõber Martti Lehtinen
Soome president Sauli Niinistö andis meisterkokk Martti Lehtinenile koolitusnõuniku auväärse tiitli. Koolitusnõuniku tiitel on tunnustus Martti Lehtineni aastakümnetepikkusele tööle Soome toidukultuuri edasiviijana ja laias maailmas tutvustajana. „Tal on eriline anne uusi kontakte luua ja toimivaid koostöövõrgustikke rajada,” kirjutatakse Jyväskylä ametikooli kodulehel. Sellest hoolimata, et Lehtinen on läinud Jyväskylä koolist juba pensionile, osaleb ta endiselt nii kodu- kui ka välismaistes kokandustegemistes.
Miks muuta toimivat töökorraldust?
Tallinna ülikooli sotsiaalpedagoogika dotsent Mare Leino analüüsib haridus- ja teadusministri määrust „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus, selle teenuse riigi poolt osutamise ulatus, tingimused ja kord ning teenuste hinnad”. Sotsiaalpedagoog koolis – õpilasi, peresid ja õpetajate tööd toetav võtmeisik.
Noored vabatahtlikud lasteaias
Võru Punamütsikese lasteaias on vabatahtlikud tööl tänavu kolmandat aastat. Programm kestab kokku üheksa kuud, septembrist juuni alguseni. Nii lapsed, õpetajad kui ka lapsevanemad on rahul. Võru Punamütsikese lasteaia õppealajuhataja Tiia Must räägib, et kõigil kolmel aastal on olnud vabatahtlik sobitusrühmas, kus abikäsi on kõige rohkem vaja. Tänavu töötab seal Charlotte Clatot Prantsusmaalt. Ka teises koolieelikute rühmas on sel aastal ametis vabatahtlik – Shushanik Ghazaryan Armeeniast. Eelmisel nädalal saabus Saksamaalt Punamütsikese lasteaeda Marcus Paetzold. Marcus oli lasteaias vabatahtlikuks eelmisel õppeaastal ning talle hakkas Võrus töö lastega nii meeldima, et tagasi Saksamaale pöördudes otsustas ta minna algklassiõpetajaks õppima.
Saku gümnaasiumis vaadati Euroopat värske pilguga
14. veebruar oli Saku gümnaasiumi 9. ja 11. klassi 25 õpilasele tavalisest erinev koolipäev. Tavatu oli olnud kogu nädal, mil nad osalesid ainsa Eesti koolina rahvusvahelises projektis „Värsked ideed Euroopale”. Projekt lõppes Europarlamendi valimistega nii, nagu need võiksid toimuda näiteks aastal 2030.
Raamat, mis elustab mälestusi nõukaajast
Ene Pajula on kirjutanud mälestusraamatu „Olin kuueteistkümnene”. Raamat lõpeb mälestustega kuldsetest kuuekümnendatest – ilusast ajast, mil ilmusid Mati Undi „Võlg” ja „Hüvasti, kollane kass”, mil ajakiri Noorus avaldas kooliõpilase Hallar Linnu jahmatavalt ausa dokumentaaljutustuse oma koolist.
Templirüütlite jälg Eesti ajaloos
Otsides/leides templirüütlite võimalikke jälgi Eestis, jääb üle sedastada, et neile iseloomulikke otsast laienevate haaradega võrdhaarseid riste on Eesti kirikud ja kirikuaiad täis.
