Millest kirjutab 9. mai Õpetajate Leht?
Riiklike ainekavade korrastamine on lõpusirgel
Juunis tulevad valitsuses kinnitamisele korrigeeritud ainekavad. Uuest õppeaastast jõustuva määruse rakendamiseks on koolidel aega 1. septembrini 2015. Aastane üleminekuaeg on vajalik selleks, et anda koolidele aega õppekava muuta. Määruse jõustumine ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi õpetamisel ning koolid, kes on juba sel sügisel valmis korrigeeritud ainekavadele üle minema, saavad seda teha.
Lembit Andresen: „Eesti hariduses korratakse varasemaid vigu”
Ilmselt pole inimest, kes tunneks Eesti kooli ajalugu Tallinna ülikooli emeriitprofessorist Lembit Andresenist paremini. „Uus on unustatud vana,” kinnitab Andresen. „Mees- ja naisõpetajaid peaks olema koolis võrdselt. Miks ei võiks kohalikud omavalitsused praegugi saata noormehi õpetajaks õppima?” „Eesti kooli tugevus on tema õpetaja,” kinnitab Andresen. „Teatud aegadeni on meie rahval olnud hariduse ja õpetaja ees suur aukartus.”
Gümnasistide loodud e-õppematerjal aitab inimest tundma õppida
Mida teeb inimese organismis käbikeha? Või mis on rakuhingamine? Vastused võib leida kooliõpikust või guugeldades, aga hoopis põnevam on neid otsida Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) 11.b klassi õpilaste Liina-Liis Nõmme ja Silver Schnuri interaktiivsest õppematerjalist „Inimese elundkonnad”.
Olustveres meisterdatakse šamaanitrumme
Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis saavad täiskasvanud õppida pärimuslikku puidutööd, keraamikat, klaasi, tekstiili, Mulgi köögitraditsioone jm.
Cui bono?
Kuigi meie õpilaste teadmistega tundub kõik korras olevat, ei osata neid väljaspool klassi- ja eksamiruumi alati rakendada. Küsimus on, kas ja kuidas suudab haridusreform haridussüsteemis vajalikke muudatusi esile kutsuda, kirjutab Kaivo Thomson.
Eesti kooliõpetajad Saksamaal praktikal
Liina Kitil oli 2011. aasta kevadel võimalus võtta osa kaks ja pool kuud kestnud õppeprogrammist Saksamaal Flensburgis. See hõlmas loenguid, töötubasid, üritusi, ekskursioone ja koolide külastamist, eelkõige aga praktikat umbes 300 õpilasega algkoolis.
Oppi – koostöö, kaasatus ja inspiratsioon
11. ja 12. aprillil toimus Helsingis esimest korda rahvusvaheline Oppi festival – mittetulunduslik haridusüritus, kus rõõmsas ja mitteametlikus õhkkonnas said kokku noored ja vanad, kel huvi hariduse vastu. Kokku olid tulnud õpetajad, ettevõtjad ja haridusjuhid, et suhelda, arutleda, mõtelda ja üksteiselt õppida.
Põlva kunstikooli juht andis välja kolmanda luulekogu
Tegu on rütmilises vabavärsis vormistatud illusioonideta maailmaga, kus saab liikuda kahes mõõtmes ning milles on varjatud võimalikkus. Kogu on kõnekas ja kirgas, mitte kaasaegselt irriteeriv ega metafüüsiliselt arusaamatu, leidis emakeeleõpetaja Maia Punak luulekogu sirvides.
Ajalooõpetajate tegemised said raamatuks
Märtsis esitleti Tartus Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi (EAÜS) 20. aastapäevale pühendatud kogumikku „Kakskümmend aastat Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi”, mis sisaldab seltsiga seotud 40 inimese meenutusi ja lugusid ning on järg kümne aasta tagusele kogumikule „Kümme aastat Eesti Ajalooõpetajate Seltsi”.
Olen lapsest saati tahtnud saada arstiks
Elupildi rubriigis räägib Nelli Kalikova, kuidas temast sai aidsi tugikeskuse asutaja.
Kuidas võrukaelad vanasti tükka tegid
Järgmisel nädalal toob lavastaja Ivo Eensalu Rakvere teatris koguperetükina lavale soome autori Sakari Pälsi „Mina olin veel väikene ehk Kuidas võrukaelad vanasti tükka tegid”. Lustakad lood on seadnud näidendiks lavastaja ise, esietendus on Palmse mõisa moonakatemajas 15. mail.
Kui palju on vaja salapära loomiseks ja kadumiseks?
Noored kunstnikud Henri Hütt ja Sander Põllu panevad VAT Teatris näitekunsti algtõed proovile.
Õpetajate Lehes ilmuvad abimaterjalid Mikkeli muuseumis avatud Eesti klassikalise maalikunsti näituse kohta „Kuldaja värvid” Enn Kunila kogust. Seekord tutvustab vaheleht Konrad Mägi loomingut.
