Millest kirjutab 5. juuni Õpetajate Leht?

Kogenud direktorid õpivad alustavate ametikaaslaste mentoriteks

2. juunil startis haridus- ja teadusministeeriumi arenguprogramm kogenud direktoritele, kellest saavad nende alustavate ametikaaslaste mentorid. Programmi kandideeris avatud konkursil 30 koolijuhti, kirjutab Marit Valge haridusministeeriumist.

Erakooli okkaline rada haridussüsteemi uuendajana

9. klassi õpilane Roos Lisette Parmas selgitab Rocca al Mare koolis tehtu põhjal, miks erakoolidki vajavad tegevustoetust – erakoolid võtavad kasutusele uuendusi ( arenguvestlus, neli koolivaheaega, kujundav hindamine, puutöö ka tüdrukutele jpm), mida ülejäänud koolid on pärast erakoole samuti kasutama hakanud.

„Reis ümber maailma” kooli eri

Ede Schank Tamkivi kirjutab, et Eestis korraldatakse talentide kojutulekukampaaniaid, kui aga inimesed hakkavadki välismaalt Eestisse tagasi pöörduma, selgub, et siin ei olda selleks valmis. Näiteks on välismaalt tulnud perel siin oma lapsele raske koolikohta leida. Kodulähedases koolis pole vabu kohti, kesklinna koolidesse pole välismaal kooli läinud laps sisseastumiskatseid teinud, rahvusvahelises koolis võetakse laps küll järjekorda, kuid ei teata, millal ja kas üldse ta vastu võetakse jne.

Pagulane kui paratamatus

Kaarel Tarand küsib oma kolumnis, miks Eesti valitsused, pea- ja siseministrid on nelja aasta jooksul jätnud kõik vajalikud ettevalmistused sõjapõgenike võimalikuks saabumiseks tegemata ning kas see kvalifitseerub kuritahtlikuks hoolimatuseks või millekski hullemaks, lisades, et see peaks olema parlamentaarse erikomisjoni uurimisteema.

Õpetajate mängimata roll

Margit Timakov annab ülevaate sellest, mida räägiti 27. mail toimunud õpetajate liidu konverentsil „Õpetajate mängimata roll”. Ta küsib, kas õpetajal pole rolle ülearugi. Kokkuvõtteks märgib ta, et õpetajad on jõudnud punkti, kus nad tunnevad, et edasi peab minema teistmoodi.

Kriitiline sõber tuleb appi

Tiia Kõnnussaar kirjutab, kuidas tegutsevad koolides koole nõustavad eksperdid ehk kriitilised sõbrad, keda TÜ eetikakeskus ette valmistab. Neid inimesed on läbinud aastase õppeprogrammi, neil on koolis töötamise kogemus ning psühholoogi või sisehindamise nõustaja taust. Nissi kooli kogemus näitab, et koolijuhi ja kriitilise sõbra vahel tekib avameelne ja usalduslik õhkkond, millest on koolijuhile palju abi.

Kuidas parvest õigel ajal lahti lasta?

Sirje Pärismaa kirjutab TULUKE-se projekti raames Tartut külastanud haridusteemaliste bestsellerite autorist, Uus-Meremaa Canterbury ülikooli hariduskolledži professorist David Mitchellist, kes on töötanud eri- ja kaasava hariduse konsultandina mitmes riigis. 25. mail jagas Mitchell Tartus konverentsil enam kui 250 õpetajale oma kogemusi strateegiatest, mis klassiruumis erivajadustega lapsi õpetades töötavad. Muuhulgas märkis Mitchell, et kaasav haridus sobib ka pagulaste lastele, kui õpetajad õpivad tundma nende sotsiaalset, majanduslikku ja religioosset tausta.

Informaatikaõpe koolis – kas ja kuidas õpetada?

TÜ informaatika lektor Eno Tõnisson ja haridustehnoloogia keskuse nooremteadur Külli Kori märgivad, et nõudlus IT-oskustega inimeste järele kasvab pidevalt ‒ uuringute kohaselt võib Euroopa Liit aastaks 2020 vajada juurde pool miljonit kuni miljoni IT-töötajat. Samas kukub Eesti ülikoolides juba esimesel õppeaastal IT-õppest välja iga kolmas tudeng. Autorid soovitavad olukorra parandamiseks õpetada lastele juba varakult programmeerimist, kasutada õppeprotsessis rohkem nutiseadmeid jms.

Eduko – esimene samm parema õpetaja poole

Kuus aastat kestnud haridusteadust ja õpetajakoolitust edendanud Eduko projekt on lõppenud. Mida suudeti selle aja jooksul Eesti haridusteaduses ja õpetajakoolituses paremaks muuta, selle üle arutlevad Margus Pedaste Tartu ülikoolist, Katrin Poom-Valickis Tallinna ülikoolis, Vilja Saluveer haridusministeeriumist ja Tiina Anspal Eduko büroost.

Ukrainas õuesõpet õpetamas

Silma jäi, et õpetamine on väga teoreetiline, õuesõpet ning praktilist metoodilist materjali ja arendavaid mänge on Ukrainas väga vähe, tõdesid Lvivi linna kolmes lasteaias ja viies koolis keskkonnaharidusprojekti läbi viinud Sirje Aher ja Georg Aher koolitus- ja nõustamiskeskusest Hared ning Mairi Enok Tallinna Lehola keskkonnahariduskeskusest. Koolitajad tõdevad, et ehkki Ukrainas on olukord keeruline, on õpetajate õpihimu ja entusiasm imetlusväärne.

Kurjus on alati käeulatuses (head raamatud kahjuks mitte)

Tänavuse kirjandusfestivali HeadRead käigus külastas Tallinna kaks noort Rootsi kirjanikku: Sara B. Elfgren ja Mats Strandberg, kelle kahasse kirjutatud noorte fantaasiatriloogia maailmas laineid lööb. Ajakirjanik ja tõlkija Sash Uusjärv kirjutab, mida ta nende loomingus erilist leiab.

Noored mereavastajad – yes!

Rahvusvahelise noorte mereavastajate projekti koordinaator Pilvi Tauer annab ülevaate kahe aasta jooksul toimunust: kuidas õpilased paljajalu maikuises Põhjameres kahvadega pisielukaid püüdsid, Doonau soisel deltasaarel aimataval matkarajal taimi määrasid ja Vahemeres sukeldudes vee läbipaistvust määrasid.

Maailmaharidus on vene koolis väga vajalik

Eesti ja Läti koolide ühisest venekeelsest maailmaharidusprojektist räägivad Valga vene gümnaasiumi õpetajad Pilvi Pindma ja Reet Karbik. Pilvi Pindma meelest on maailmaharidust vene kooli rohkemgi vaja kui eesti kooli, et lapsed ei elaks „omas mullis”. „Tegemist on vene kogukonnaga, teame ju, kust informatsioon neile põhiliselt tuleb,” selgitab Pindma.

Lehe vahel on ka Koolibri Uudised.