Õpetajate Leht 27. septembril
Õpetajaõpe kutsub nii karjääri alustajaid kui -pöörajaid
Huvi õpetajaameti vastu on tasapisi tõusuteel, kinnitavad Tallinna ja Tartu ülikooli esindajad kui ühest suust. Noorte kõrval on leidnud tee ülikooli üha rohkem nn karjääripöörajaid, kes ühe kõrghariduse omandanud, aastaid töötanud, kuid otsustavad nüüd elus teha kannapöörde ja õppida õpetajaks.
Personaalsed õpiteed ja isikustatud haridus
Tulevik on paljulubav ning tõenäoliselt veidi teistsugune sellest, mida me praegu oletame. Alanud on tehisintellekti võidukäik, mis võimaldab õppetööd personaliseerida õpetaja koormust tõstmata. Virtuaalse reaalsuse prillid toovad koolisüsteemi ootamatu võimaluse.
Tehnoloogias ainult tüdrukud!
Lapsevanem Ede Schank Tamkivi kirjutab, kuidas tüdrukud Ükssarvikute Liiga tehnoloogiaringides jootetöid teevad, LED-ribadega opereerivad, kõlareid ehitavad, raskus- ja magnetjõuga katsetavad jms. Ta märgib, et praegu moodustavad robootikaringide liikmetest 80% poisid. Tüdrukute tehnoloogiaringide abil loodetakse jõuda selleni, et robootikas oleks poisse ja tüdrukuid võrdselt.
Interaktiivsed töötoad ametitega tutvumiseks
Maria Juurmaa kirjutab Eesti noorsootöö keskuse eestvedamisel loodud noorte interaktiivsetest töötubadest, kus saab tutvuda mitmesuguste ametitega. Näiteks on noortel võimalik jälgida virtuaalprillidega haigla operatsioonisaalis toimuvat ja mõelda, kas arstiks või õeks tasub õppida. Eestis sõidab ringi ka mobiilne metalli- ja puidutöökoda, kus noored saavad proovida sepa-, tisleri- ja muid ametit.
Noored õpivad ise infot looma
Kaire Soomets ja Epp Reedik kirjutavad, missuguseid võimalusi on noortel meedia õppimiseks. Põhja-Eestis saab õppida meediat SisuAkadeemias, mille avas aprillis Viimsi gümnaasiumis youtuber Martti Hallik. Lõuna-Eestis on noorte jaoks koolitusprogramm „Magic in your hands“.
Ma olen tõlkija, mis on sinu supervõime?
30. septembril tähistatakse rahvusvahelist tõlkijate päeva, mille tähistamise kinnitas 2017. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee. Nii eesti keele aasta kui selle tähtpäeva puhul on paslik rääkida tänapäeva tõlkijale vajalikest pädevustest. Selgub, et kõiki tänapäeva tõlkijale vajalikke pädevusi kirjeldades saab selgeks, et tõlkija peab olema omajagu üliinimene, kes on hea keelevaistuga, oskab kasutada tehnoloogilisi abivahendeid, tunneb kultuure ning on suurepärane suhtleja.
Koolipsühholoog Karmen Maikalu: „Väga tõsine probleem on ennast vigastavad noored“
„Oma töös näen sageli, et kui kodus on perevägivald, pingeline paarisuhe, lapsevanem on depressioonis või on tal sõltuvushäire, siis laps ühel hetkel reageerib sellele. Kui hakata tegelema sellega, mis kodus toimub, kaovad lapse probleemid tihti iseenesest,“ põhjendab Põltsamaa ühisgümnaasiumi psühholoog Karmen Maikalu, miks last on raske aidata, kaasamata peret.
Lasteaiaõpetaja üheksa ametit
„Olen töötanud lasteaias eri ametikohtadel 35 aastat ning kogenud nii õpetaja, õppealajuhataja kui ka direktorina, kuidas ootused õpetaja tööle on aastate jooksul kasvanud. Seda enam vajab õpetaja mõistmist ja tuge,“ kirjutab koolitaja ja väärtusarenduse nõustaja Ene Tigas.
Pikkamööda ettevõtlusõppe teele
Ettevõtjaks ei saada üleöö, enamasti läbitakse pikk kõhkluste-kahtluste periood ja läbitakse takistuste rada. Samamoodi on koolidel mõtisklusi ja kõhklusi leidmaks tee, kas ja kuidas õpilastes ettevõtlikkust arendada ja ettevõtlust õpetada. Oma kogemusi ja lahendusi jagavad viis kooli.
Millest kirjutab Soome õpetajate ajakiri Opettaja?
Alanud õppeaastal tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja. Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis. Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides. Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.
Millest tekib tõrjutus?
Üha sagedamini pöörduvad vanemad psühholoogide poole oma laste selliste probleemidega nagu liigne kahtlustamine, arusaamatud hirmud, põhjusetu agressiivsus. Ühed kurdavad, et laps tunneb õudust seal, kus midagi karta polegi. Teised on mures, et nende sportlik poiss ei suuda enda eest seista. Olukorda selgitab psühholoog ja koolitaja Toivo Niiberg.
Kolme kooli uus IKT-katseprogramm
Kolmes kutseõppeasutuses Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas algas sel sügisel IT Akadeemia katseprogramm. Uuele tarkvaaraarendaja õppekavale võeti vastu põhiharidusega noored, kes nelja aastaga omandavad kesk- ja erihariduse.
Poisid näitasid end tõeliste põllumeestena
Olustvere TMK-s toimus rahvusvaheline koolinoorte künnivõistlus, kus osales rekordarv välismaalasi. Eesti noormehed saavutasid esimesed viis kohta.
Ukraina kutsekool järgib Eesti eeskuju
Ukraina Kolkovo kõrgema kutsekooli delegatsioon oli õppreisil oma koostööpartneri Olustvere TMK juures. Ukrainlased osalesid künnivõitlusel ja toiduainete laadal, kuid kõige tähtsamaks peavad nad uusi kogemusi ja Eesti eeskuju ning abi oma kutsehariduse ümberkorraldamisel.
