Õpetajate Leht 26. septembril
Kelle probleem on Eesti lapse digisõltuvus?
Kuna Eesti haridussüsteemis soovitakse juurutada õppe personaliseerimist digivahendite abil, muutub taas aktuaalseks laste digisõltuvuse probleem. TLÜ pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema kirjutab digivahendite liigse kasutamisega seotud ohtudest laste arengule ning rõhutab, et Eestis on vaja tõhusat riiklikku ennetuskampaaniat, mis selgitab digivahendite liigkasutamise ja videomängu sõltuvuse probleemi nii, et see jõuaks iga kodaniku teadvusesse.
Kuidas me õpetame ja mille eest palka saame?
Ülevaade Tallinna Reaalkooli rahvusvahelisest konverentsist. Lähemalt tutvustatakse Soomes õpetajate palgasüsteemi. Soomes teenib 20-aastase staažiga õpetaja alustavast õpetajast tuhat eurot rohkem.
Kallavere Keskkoolis saab õppida isegi välismaalt
Kallavere Keskkoolil on e-gümnaasium, kus õpitakse kõike veebis. Tänavu sügisel kandideeris seal kümnenda klassi 20 kohale 70 noort üle Eesti ja välismaaltki.
Ega siis ainult lapsed lugema pea! Ehk üks raamat õppeaasta igasse kuusse
Kirjastaja ja toimetaja Priit Põhjala usub hea kirjanduse võluväesse, soovides Eesti õpetajatele, koolijuhtidele ja hariduse üle otsustajatele rohkem aega raamatute lugemiseks. Sealjuures esitab ta lühikese soovitusliku kirjanduse loetelu – üks raamat õppeaasta igasse kuusse.
Digiohutuse mängud lasteaiale ja koolile
TÜ meediapädevuste spetsialist Inger Klesment tutvustab mänge, mille abil lapsed kiiresti digiohutuse põhimõtteid omandavad. Lisatud on mängude videod.
Mida õpetaja ei rakenda, seda õpilane ei tea
Emili Kooli õpetajad Merle Västra ja Diana Kaldoja tõdevad, et ennastjuhtiva õppija kujundamiseks on vaja luua seda teemat uurivad õpetajate õpiringid.
Kuidas igas Eestimaa nurgas õppuritele keelevalikut pakkuda?
Uue õppeaasta esimese kahekõne pidasid Mikitamäe Kooli direktor Karin Sonts ja Tartu Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm. Koos otsisid nad lahendusi probleemile, kuidas pakkuda õpilastele võimalust valida endale B-võõrkeel mitme keele seast.
Peeter Lauritsa arvates vajab koolisüsteem täielikku restarti
Fotokunstnik Peeter Laurits ei meenuta oma koolikogemust just hea sõnaga. Alates esimesest klassist kuni ülikooli lõpuni on ta tundnud, et ei mahu kuidagi jäika, bürokraatiast kammitsetud süsteemi. Ta leiab, et kool peab pakkuma igale õpilasele võimaluse otsida ja leida oma tee.
Kuidas tunneb end koolis lugemisraskusega laps?
Düsleksia ehk spetsiifiline lugemisraskus võib esineda hinnanguliselt 5–25% lastest. Seega võib olla lapsi, kellele lugemine raskusi valmistab, pea igas klassis. Paraku ei ole paljud õpetajad sellest häirest teadlikud või ei aktsepteeri vähese lugemisoskusega last ega arvesta tema iseärasustega.
Ikka ja jälle jutustamisoskusest – midagi õpetajale
Kas lasteaedades ning koolides (eriti algklassides) pööratakse jutustamisoskusele piisavalt tähelepanu ning teadvustatakse selle olulisust?
Lõpuks ometi nägin ma muumiat!
Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi tutvustab muuseumide haridusprogramme, mis vastavad riiklikule õppekavale.
