Õpetajate Leht 12. detsembril
Kes juhib ennastjuhtivat õppijat?
Artiklis on kümne inimese arusaam sellest, mida kujutab endast ennastjuhtiv õppija. Selgub, et ühtne arusaam puudub. Arvamust avaldab ka ChatGPT.
Õppimise topeltnelson
Tänapäeval peaksid õpilased õppima rohkem üheskoos, üksteist toetades, õpetades ja aidates.
Number räägib
E-koolikotti on üles pandud 12 uut matemaatika digitundi, mille üks suur eesmärk on panna õpilased matemaatikast oma sõnadega rääkima. Ei ole hea, kui õpetaja lastele matemaatikat väga hästi selgitab – õpilased peavad ise selgitama, märgitakse artiklis.
Kuidas muuta klassiruum kaasavamaks
Kaasavas klassiruumis otsustavad õpilased paljusid asju ise. Näiteks seda, missuguse meetodiga tuleks nende teadmisi kontrollida. Ärakuulatud õpilane on kaasatud õpilane, tõdevad autorid.
Pimedatel lastel on nüüd oma punktkirjas aabits ja noodiraamat
Nägemispuudega õpilastele mõeldud Tartu Emajõe Kool tähistas novembris oma 140. sünnipäeva, mille puhul esitleti ka kaht uut õpikut. Nii „Eesti punktkirja aabits“ kui ka „Punktkirja noodiraamat“ aitavad pimedal õppijal omandada haridust vajadusel ka tavakoolis. Õpikud on koostanud kooli enda õpetajad.
Hea lugu kestab kaua
„Ärgem unustagem, et iga kord, kui jutustame mõnda head lugu, võime aidata kellelgi mõista maailma ja inimesi ning seeläbi teha tema elu elamisväärsemaks,“ kirjutab Piret Päär, kes on täiskasvanutele ja lastele lugusid vestnud üle kolmekümne aasta.
Kõrvalpilk: Rain Lõhmus
Ettevõtja ja LHV panga asutaja Rain Lõhmus usub, et palganumbrist olulisem on, kas kool pakub õpetajatele karjäärivõimalust, motivatsiooni end arendada ja oma tööd paremini teha. „Kas õpetajal on perspektiiv, unistus või ettekujutus, kus ta näiteks viie aasta pärast on?“ küsib ta. Rain Lõhmus arvab, et järgmised viis aastat on teadmiste kättesaadavuse ning edastamise kvaliteedi osas tänu AI-le murrangulised ehk koolides toimuv ning õpetajate roll laste arengus tuleb kiiresti ümber mõtestada. Rain Lõhmuse arvates peab õpetaja palk sõltuma sellest, kui hästi ta oma tööd teeb.
Parketilt põllule. Kui riigiametnikust saab koolidirektor
Aasta lõpus pidasid kahekõnet Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor Kristin Hollo ja Tartu Tamme Gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson, kes on mõlemad tänu tööaastatele haridus- ja teadusministeeriumis kursis ka oma kooli pidaja telgitagustega. Kumb amet on mõjukam? Kas vahel tuleb kiruda ka enda kunagisi otsuseid?
Õpetaja päevik: Eve Tuisk
„Õpetaja päevikut“ täidab sel korral Kuressaare Nooruse Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eve Tuisk. Kuidas sai temast õpetaja, mida ta selle töö juures hindab ning mida haridusmaailmas muudaks?
