Õpetajate Leht 14. mail

Urmas Vadi sõnul on aeglase loomuga lastel koolis raske   

Kirjanik Urmas Vadil ei ole põhikooliajast kuigi palju toredaid mälestusi. Ta ei osanud õppida ning tundis kogu aeg, et ei saa mitte millestki aru. „Nimelt olen ma hästi aeglane inimene. Olen seda kogu aeg olnud. Klassi kiiremad ja terasemad olid ammu juba ülesande lõpetanud ja neil hakkas igav, kui mina alles hakkasin asjadest aru saama. Võibolla mul oli ka kerge õpiraskus. Koolist jääb hea mälestus nendel, kes on tervad pliiatsid, kellel lähevad asjad hästi ja kiiresti. Meie koolisüsteem soosib neid. Aga kas nad on paremad? Igatahes on sellise süsteemi juures kannatajateks aeglasemad lapsed.“

Kas viimaks koidab õpetajate põuale leevendus? 

Haridus- ja teadusministeerium andis eelmisel aastal ülikoolidele 8 miljonit lisaraha, et nad saaks õpetajakoolituses täiendavalt avada 445 õppekohta. Kas sügisel alustanud on kevadel alles? Kuidas on ülikoolid suurenenud koormusega toime tulnud?  

Sümbolkaardid ja lihtsustatud viiped aitavad muukeelsete laste keeleõppele kaasa   

Sügisest alates lähevad kõik lasteaiad Eestis üle eestikeelsele õppele. Sellega seoses käis Tallinna Ojakese lasteaia viieliikmeline delegatsioon eelmise aasta lõpus Erasmus+ õpirände toel Hamburgis õppimas, kuidas seal kaasatakse tegevustesse lapsi, kes riigikeelt ei valda. 

Miks viia lasteaiad ühtse juhtimise alla? 

Eestis on mitmeid omavalitsusi, kus lasteaiad on viidud ühtse juhtimise alla. Ühendasutuse juhtimisel on palju häid külgi, kuid kas on ka miinuseid? Mis tuleks enne asutuste liitmist kindlasti läbi mõelda, arutleb oma arvamusloos Kiili Lasteaia juht Eda-Mai Tammiste.