Õpetajate Leht 11. juunil
TÄIENDAV ÕPPETÖÖ: Kui jääd suvetööle, pole veel kõik kadunud!
Õpetajatega rääkides tuleb välja, et täiendavale õppetööle jäävad ennekõike ikka need, kes koolis ei käi. Leidub küllaga õpilasi, keda õpetajad näevad juunikuu loetud päevade kestel rohkem kui terve õppeaasta jooksul. Arvatakse, et loetud päevad juunis ja augustis võlgade likvideerimiseks pole õpilünkade tasandamiseks toimiv lahendus, samas tõstetakse esile, et suvetöid ei määrata kellegi karistamiseks.
Täiendavate õppetööde välimääraja
Kuni meil on ühele klassile üks õpetaja ja tegu ei ole ühtlase teadmiste tasemega õpilaste klassiga nagu koolides, kuhu saab katsetega, jääb osa lapsi vajama lisaaega, -harjutamist ja -tähelepanu. Enamasti ta suvel kohale ei ilmu ja sotsiaalpedagoog ajab teda mööda linna või kooliümbrust taga, sest ega ta inimestest kaugele lähe. Inimene on ju sotsiaalne loom. Millised need tüübid siis on, kes täiendavale õppetööle jõuavad?
Haridusleppe teema: õpetaja koormus
Haridusleppe läbirääkimistel on kerkinud ka õpetajate normkoormuse teema. Mida arvavad õpetajad kontakttundidest: kas nende arv peaks olema senisest väiksem ja erinema kooliastmeti? Või hoopis õppeainete lõikes?
Eesti keele kui emakeele kaitseks
Kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino leiab, et me ei saa integreerida oma rahvuskehandisse teisi rahvusi, kui meid ennast tugevalt olemas ei ole ja kui me ise oma keelt ja kultuuri ei viljele. Kui tahame, et muukeelsed inimesed Eestis hakkaksid eesti keelt tõsiselt võtma, tuleb meil kõigepealt hakata seda ise tõsiselt võtma.
Kärbime ja kärbime, aga mis jääb alles?
Endine emakeeleõpetaja leiab, et suures kärpimishoos võiks kärpida ka senist mõtlemiskriisi, mis paistab kõikidest kriisidest suurim. Kirglikud kärpijad peaks tema hinnangul mõtlema aga ikka sellele, et nad suures tuhinas meie Eesti riiki ära ei „vähendaks“.
Hindamine – arvutiga ja ilma arvutita
TLÜ digitehnoloogiate instituudi lektor ja mitme kooli õpetaja Jaagup Kippar räägib, et temalt on alatasa küsitud, mis imelahendusi ta kui arvutiõpetaja lapsi õpetades ja hinnates kasutab ja mida ma teistelegi soovitab.
Hariduslik ebavõrdsus digipädevuse omandamisel
DigiEfekti uuring näitas, et õpetajatel on väga tähtis roll õpilaste digipädevuste targal kujundamisel, et vältida haridusliku ebavõrdsuse kujunemist.
Seemnest kasvab taim ehk Kunstitegevusest lasteaias
Käeline tegevus on üks olulisemaid tegevusi lasteaias ning joonistamine kõigi laste jaoks loomulik, leiab Tartu Rõõmumaa lasteaia õpetaja Ülle Adamson. Ta räägib laste õpetamisest ja suunamisest, ühistest näituseelamustest ja oma koolieelikute rühma kunstinäitusest mai keskel Tartus Pallase galeriis.
