Õpetajate Leht 10. septembril
Kõigis lasteaedades üle Eesti algas õppetöö eesti keeles
Sellest sügisest eeldab õpetaja kvalifikatsioon kõrgharidusele ja pedagoogilistele pädevustele lisaks ka kõrgtasemel eesti keele oskust. Just sellistest õpetajatest on praegu suur puudus. Õpetajate Leht uuris, kuidas on lasteaiad eestikeelsele õppele üleminekuks valmis ja milliseid ümberkorraldusi selleks on tulnud teha.
Õpetajate palgatõus sunnib omavalitsusi muid hariduskulusid kärpima
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas pöördus eelmisel nädalal Eesti Linnade ja Valdade Liidu poole, et rääkida läbi omavalitsuste roll õpetajate järelkasvu edendamises. Ministeeriumi eesmärk on teha õpetajate järelkasv kõigi osapoolte prioriteediks. Selleks peavad omavalitsused aga rihma koomale tõmbama, sest osa vajalikust rahast tuleks just nendele mõeldud riigieelarvelisest toetusest. Kohalikud omavalitsused aga ootavad valitsuselt lubatud pikaajalist plaani, mille alusel saavad koolipidajad koostöös koolijuhtidega tagada õpetajatele palga- ja seega ka järelkasvu.
Tulevik on tume, kui paberraamat kaob
Raamatuaasta valguses ja Kadrioru kirjandustänava festivali eel rõhutab Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino paberile trükitud, füüsiliselt eksisteerivate raamatute olulisust nii üksikisiku hakkamasaamise kui ühiskonna säilimise seisukohalt.
Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. See on Eesti haridus
Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Heidmets, kes vaatab tagasi Eesti hariduselule pärast iseseisvuse taastamist, leiab, et praeguses maailmas on Eestisse sündimine suur loteriivõit. Nii hariduse kui kogu elu mõttes.
Kui õpetajal on ATH
Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret on traditsiooniliselt peetud lapseea häireks, ent üha enam on hakatud rääkima ka täiskasvanute ATH-st. Eneli Pääro uuriski oma Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös, kuidas tulevad oma tööga toime ATH diagnoosi või sümptomitega õpetajad ja tugispetsialistid ning milliseid strateegiaid nad kasutavad, et diagnoosist tulenevaid raskusi vähendada.
Juhendmaterjal üldhariduskoolide hoolekogudele on valmis!
Viljandi abivallavanema Irma Väre Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö raames valmis „Eesti üldhariduskoolide hoolekogude abimees“, mis on universaalne lugemine kõigile hoolekogu liikmetele vanusest, haridustasemest ning teadmistest-oskustest olenemata.
Lugemisest ja loetust edasi mõeldes
Endine emakeeleõpetaja Mahta Mõhk ei saa praegu hariduselus toimuvat jälgides vaiki olla, võrreldes haridust meditsiiniga. Ta arutleb: „Mis juhtuks, kui ühte palatisse või osakonda panna äsja südameopilt toodu, dialüüsi vajav neeruhaige, sarlakeid põdev laps ja taas aktiveerunud koroonasse jäänu? Ning mõni neist ka muukeelne. Paljusust ja kaasamist rohkem kui vaja, eriti meie tervishoiusüsteemi (ja riigi) rasket rahaseisu arvestades.“
Muuseumihariduse erilehes põhjalik ülevaade muuseumide pakutavast sügisel ja talvel.
