Õpetajate Leht 17. septembril
Õpetajad taunivad uut põhikooli lõpueksamite korda. Haridusministeerium põhjendab muudatusi õpilaste huvide kaitsmisega
Eeloleval kevadel toimuvad põhikooli lõpueksamid varasemast poolteist kuud varem ning tulemused selguvad 16. maiks. Paljud õpetavad arvavad, et kui õppeaega nii palju vähendatakse, jääb osa ainekava teemadest käsitlemata ning selline segane korraldus lisab pinget. HTM-i selgitusel on muudatuse peamine eesmärk tagada, et põhikooli lõpetamine ja üleminek keskharidusse kulgeks senisest sujuvamalt.
Kas pedagoogika on olemuselt rakenduspsühholoogia üks valdkondi? – Jah, kindlasti!
Tallinna Ülikooli kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela oponeerib kevadel Rain Mikseri algatatud arutelule teemal, milline võiks olla pedagoogika ja psühholoogia suhe. Ta rõhutab, et hariduse valdkond on väga mitmetahuline ja igasuguse kahtluseta multidistsiplinaarne. Tegevus, mis toetab sihipäraselt psüühika arengut – õpetamine – eeldab seega kindlasti ka psühholoogia rakendamist.
Tolmust lähtuvast kasvatusest lasteaias
Üha rohkemates lasteaedades on kasutusel projektõpe, mis eeldab, et kogu rühma meeskond on valmis lapsi tegevustes toetama. Rühmaruumist tolmu võtmine ei tohiks mõjutada laste arengu toetamiseks ette võetud tegevusi. Nõukaajast pärit praktika, et üks täiskasvanu rühmas on pelgalt koristaja, söögijagaja ja nõudepesija, võiks olla juba möödanik, kirjutab Tabasalu Teelahkme lasteaia õppealajuhataja, Tallinna Ülikooli nooremteadur Kristina Lahe.
Eesti keele oskuse nõuetest õpetajal
Eesti Haridustöötajate Liidu jurist Külli Kröönström selgitab eesti keele oskuse nõuete rakendamist ja töölepingute ülesütlemise võimalusi.
Kas koolijuhtide praktikaprogramm on toonud kooliellu muutusi?
Liis Ilula-Niinemets kaitses Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekaval magistritöö, milles uuris koolijuhtide õppimist haridusjuhtide praktikaprogrammis. Praktikaprogramm alustas 2020. aastal ning nelja aasta jooksul on osalenud selles viis lendu. Uuringus osalenud nentisid, et praktikalt saadud teadmised ja kogemused on saanud muutusteks koolikeskkonnas. Üks olulisemaid õppetunde, mida koolijuhid omandasid, on juhtimisoskuste universaalsus ja rakendatavus eri valdkondades.
Eripedagoogika magistritööks õppematerjal õpiraskustega õpilastele
Töötades kolmanda kooliastme eriklassi ja õpiabi õpetajatena, tundsid Helena Pikk ja Kristi Tapper puudust matemaatika õppematerjalist, mis toetaks riiklikus õppekavas sätestatud algebra õpitulemuste saavutamist. Tallinna Ülikooli eripedagoogika õppekaval koostasid nad magistritööna ise materjalid ja tutvustavad tehtut lähemalt.
Täiskasvanutelgi võib esineda kõneprobleeme
Võimet end kõneldes arusaadavaks teha võetakse iseenesestmõistetavana ning sellele mõeldakse alles siis, kui kõne mingil põhjusel häirub. Seni on rohkem tähelepanu saanud lastel esinevad arengulised kõneprobleemid, kuid kõne võib häiruda ka täiskasvanul. Kadi Kase uuris Tartu Ülikooli eripedagoogika ja logopeedia õppekava magistritöös täiskasvanute kõneprobleeme ja nende hindamist.
Tõnu Viigi arvates on peamine tekitada õpilastes vaimustust teadmistest
Tallinna Ülikooli rektor ja filosoofia professor Tõnu Viik käis hea meelega koolis. Seltskonna pärast. „Tundus nii põnev klassikaaslastega mõtteid vahetada, uusi intriige puhuda ja nalja teha. Oma peas läksingi kooli klassikaaslastega kokku saama,“ ütleb ta. Ainete õppimine oli tema jaoks väga väike osa koolielust.
Üks, kaks, kolm … e-rehkendus!
2. oktoobril toimub üleriigilise matemaatikapäeva e-rehkendus, mis annab võimaluse panna proovile täiskasvanute koolimatemaatika teadmised. See idee on arenenud välja pikaajalisest murest gümnaasiumilõpetajate kehvade matemaatikateadmiste pärast.
Z-täht – mõne meelest vabaduse sümbol ja õige vastus
Vene kutsekoolis eesti keele õpetajana töötav Aarne Ruben kirjutab, et pedagoogina ta teab, kuidas kujuneb vene noorte seas välja eesti keele põlgus. Paljud vene lapsevanemad kõnelevad tema sõnul kodus eesti keelest kui millestki tüütust liigsest: „Jälle need eestlased, igal pool suruvad nad ennast peale. Ja jälle peab rääkima nende keeles! Igal pool, kus eestlane sisse astub, ta eeldab, et temast saadakse aru!“
Kes vastutab, et noored saaksid infoühiskonnas edukalt hakkama?
Lapsevanem, meedia- ja digipädevuste koolitaja, TÜ infovastupidavuse nooremteadur Diana Poudel kirjutab, et noorte digipädevuste arendamiseks peame kõik ühiselt pingutama: alates lapsevanematest ja õpetajatest kuni kogukondade ja ettevõteteni. Noored tuleb tema hinnangul tuua tehnoloogia juurde juba algkoolis.
Kuidas luua turvalist koolikeskkonda?
Sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse juht Kai Hallik jagab soovitusi, mida saavad laste ja noortega töötavad inimesed teha, et lapsi nende teekonnal paremini toetada.
