Õpetajate Leht 8. oktoobril

Riik püüab koolivõrku koomale tõmmata. Vallad pingutavad gümnaasiumihariduse jätkamise nimel. Riik on alustanud omavalitsustega läbirääkimisi alla saja õpilasega gümnaasiumiastmetesse vastuvõtu lõpetamise teemal. Mõistagi mõjutab gümnaasiumiastme sulgemine kohalikku elu ning sulgemise puhul on tegemist pigem „rätsepaülikonna õmblemisega“, mida ei saa teha kiirustades.

Hariduspsühholoog annab nõu: lihtsad asjad õpetaja igapäevatöös. Õpetajatöös on palju lihtsaid asju, mis ei pruugi aineõpetuse käigus meelde tulla, aga mille eiramine võib saada takistuseks õpilastega suhtlemisel. Tiia Lister tuletab kord kuus neid praktilisi teemasid meelde.

Õpetaja eetikakoodeks – õpetaja abivahend

Tartu Ülikooli eetikakeskuse ekspert võtab luubi alla ühe kaasuse reaalsest elust õpetamise ja hariduselu teemal. Sellele tuginedes selgitab ta konkreetse näite varal, kuidas antud olukorda arutada ja mis väärtusi on lahenduse puhul rõhutatud.

Haridusleppe fookuses on õpetajate karjäärimudel

Lõplikku allkirjastamist ootava haridusleppe värskelt avalikustatud punktid on juristi ja sotsioloogi Jüri Ginteri sõnul üldsõnalised ja vaid osalise informatsiooniga on selle kohta keeruline seisukohta võtta. Ta loodab, et väikeseid vihjeid võetakse enne pitseri panemist ikkagi kuulda.

Kuidas kasvatada hoolivust ja empaatiat?

10. oktoobril tähistatakse kogu maailmas vaimse tervise päeva. Pea igas koolis õpib mingi diagnoosiga lapsi nii suurtes kui ka eriklassides. Kuidas kaasõpilased neisse suhtuvad ning milline roll on hoolivuse ja empaatia kasvatamisel kodul ja koolil?

Kui pikalt püsivad ametis meie koolijuhid?

Haridus- ja teadusministeerium on loobunud koolijuhtide tähtajaliste töölepingute nõudest ning plaan on liikuda koostöös ülikoolidega selles suunas, et koolijuhte regulaarselt atesteeritaks. Arutelu hea koolijuhtimise ning juhtide toetamise üle on aktuaalne ikka. Et osata seaduse muutmisel kaasa rääkida, otsisid kaks koolijuhti, Aule Kink ja Ain Tõnisson arutelule arvulisi aluseid. Nad uurisid, kuidas kajastub statistikas koolijuhtide staaž, liikumine ning kuidas võiks koolijuhi staaž olla seotud rahuloluga.

Kooliaeg ATH-ga täiskasvanute pilgu läbi

Tallinna Ülikooli eripedagoogika õppekava vilistlane Kristiina Ostapiv tutvustab oma magistritööd, milles ta uuris täiskasvanueas aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosi saanuid. Nende lood heidavad valgust, kuidas ATH on haridusteed mõjutanud ja milliseid kohandusi tuleks ATH-ga õpilaste õpetamisel teha.