Õpetajate leht 15. oktoobril

Nutiseadmed koolis – kes otsustab?

Mitmed Eesti hariduseksperdid, psühholoogid, koolijuhid ja lapsevanemad kirjutasid president Alar Karisele, peaminister Kristen Michalile, haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ja terviseminister Riina Sikkutile ühispöördumise palvega, et riik töötaks hiljemalt järgmiseks õppeaastaks välja selged reeglid nutiseadmete kasutamiseks koolikeskkonnas, toetamaks meie laste vaimset ja füüsilist tervist, arengut, heaolu, õppeedukust ja turvalisust. Uurime, mida arvavad olukorrast eri osapooled ja millised on nende ettepanekud nutiseadmete mõistlikuks kasutamiseks.

Nutisõltuvuse kartmise asemel unistagem inimeseks olemisest

Psühholoog-psühhoterapeut Kätlin Konstabel leiab, et ekraani taga saab mõtlematult lustida ja teiste peal end välja elada, aga saab teha ka head ja kasutada nutiseadmeid targemaks saamiseks – ka siin pole niivõrd kriitiline mitte tundide arv, kuivõrd tegevuse mõte ja siht.

Usaldusisiku ja tööandja suhtlus

Eesti Haridustöötajate Liidu jurist Külli Kröönström kirjutab usaldusisiku institutsioon erilisest funktsioonist. Juristi selgitusel on õppeasutuste direktoritel usaldusisikute olemasolu üle väga hea meel, sest sellega on oluliselt maandatud direktori riskid selles, kas tema õppeasutuse töökeskkond on ikka tervist edendav, kas seal makstakse õiglast töötasu ja suhtekonfliktid lahendatakse mõistlikult ning kiiresti.

Probleem ei ole mitte lõpueksamite ebasobiv aeg, vaid gümnaasiumide vastuvõtukatsed

Jurist ja sotsioloog Jüri Ginter leiab, et põhikooli lõpueksamite aega on mõtet muuta eelkõige siis, kui see toob kaasa vastuvõtukatsete lõpetamise gümnaasiumides. Tema arvates oleks parem ja lihtsam leppida gümnaasiumidega kokku, et need loobuksid eraldi vastuvõtukatsete korraldamisest ja saaksid vastuvõtmisel usaldada lõpueksamite tulemusi.

Kümme aastat kitsast matemaatikat ja kohustuslikku riigieksamit

Tänavu möödub kümme aastat suurimast hariduspoliitilisest muudatusest koolimatematemaatikas. Nimelt jõudsid 2014. aastal gümnaasiumi lõpetamiseni esimesed õpilased, kes pidi kümnendas klassis valima kitsa ja laia matemaatika vahel. Kitsa ja laia matemaatika eristamine koos kahel tasemel kohustusliku riigieksamiga on aga tekitanud poleemikat algusest saati.

Sädeõpetajad särasid teleekraanil

Juba kaheteistkümnendat korda kuulutati aasta õpetaja konkursi laureaadid pidulikult välja telekaamerate valguses Eesti Televisiooni otseülekandes. Õpetajate Leht annab ülevaate galast ja tutvustab lühidalt laureaate.

Innovaatilise kooli sünd − kas pöörame vana uutele rööbastele või loome uue?

Kuidas luua ja juhtida innovaatilist kooli? Õppeaasta esimese kahekõne pidasid teist aastat tegutseva Tõrvandi Kooli õppejuht Jonas Nahkor ja kümmekonna aasta eest muutuste teele asunud Tartu Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm.

Ka õppima peab õppima

Hommikul tööle minnes on hea teada, mida ja kuidas sa tegema pead, ja oskama seda teha. Samuti peaks olema ka koolis. Õppima tuleb õppida, need oskused ei arene iseenesest ning ilma nende omandamiseta võib palju olulist õppimata jääda. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi nooremteadur Mikk Granström keskendus oma doktoritöös õpetajate ja õpilaste teadmistele õpistrateegiatest ning nende rakendamisele klassiruumis. Miks peaks mõlemad pooled õpistrateegiaid tundma?

Millist tuge vajab alustav õpetaja?

Kui algajate kooliõpetajate jaoks on toetusprogramme palju, siis lasteaiaõpetajatele on ainult üks alustava õpetaja tugiprogramm. Alustavate lasteaiaõpetajate sisseelamise toetamine on jäetud haridusasutuse peale, tõdeb Lähte Kiisupere lasteaia muusikaõpetaja Kristina Liiv, kes uuris oma ülikooli lõputöös, milles alustavad lasteaiaõpetajad kõige rohkem tuge vajavad.

Vestlusrobotite kasutamine õppetöös: õpilaste vaatenurk

Eesti haridussüsteem on tehnoloogia integreerimisel eesrindlik, kuid on veel vähe uuritud, kuidas vestlusrobotid mõjutavad nooremaid õpilasi, kellel võib puududa piisav kriitiline mõtlemine nende tõhusaks kasutamiseks. Helina Tamme uuris oma Tartu Ülikooli magistritöös 118 teise kooliastme õpilase hinnanguid vestlusrobotite kasutamise kohta õppimisel.

Muljeid kogelejate noortevahetusest Saksamaal

Augustis kogunes Lõuna-Saksamaal Kniebise külas kaheksandat korda rahvusvaheline kogelejate noortevahetus. Erasmus+ projekti toetatud nädalapikkusest laagrist võtsid osa kogelejad Soomest, Hollandist, Belgiast, Prantsusmaalt, Portugalist, Saksamaalt ja Eestist. Noortevahetuse eesmärk on olnud algusest peale jagada omavahel kogemusi ja toetada üksteist kogeluse aktsepteerimisel.

Koolijutud kohvikõrvaseks: õpetaja koolitus ja täiendkoolitus

Endine emakeeleõpetaja, pensionär Mahta vajutab tänase Eesti hariduselu konnasilmadele. Seekord on tema kriitika all õpetajatele suunatud koolitused. „Kuigi praegu loeb enamik vaid raha, mitte raamatuid, on endiselt vaja vaadata, kas koolituskaup, olgu või teaduspõhiseks nimetatud, oma hinda väärt on.“

Eesti rahvas on matemaatikarahvas

Üleriigilise matemaatikapäeva puhul esimest korda toimunud e-rehkenduse populaarsus ületas ka kõige suuremad lootused: 2. oktoobril asus ülesandeid lahendama koguni 28 907 inimest, kellest rohkem kui pooled oma vastused ka ära saatsid.