Õpetajate Leht 5. novembril

HEV-noored täiskasvanute koolis. Täiskasvanute gümnaasiumid keskenduksid täiskasvanute õpetamisele, kuid Rajaleidja hinnangul tuleb ka neil erivajadustega laste õppesse panustada

Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Marika Kaasik ütleb, et hariduslike erivajadustega lastele mittestatsionaarse õppe soovitamine on tervikuna arusaamatu. Seevastu Rajaleidja keskuse juhi Tiina Küti sõnul peavad täiskasvanute gümnaasiumid hariduslike erivajadustega õpilasi toetama samamoodi nagu kõik teised üldhariduskoolid ja ka täiskasvanud õppijate hulgas on tuge vajavaid õppijaid.

Koolijuhiks kasvamise käänuline teekond

Korra kuus annab suvel koolijuhi ametisse asunud Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent ülevaate oma tegemistest. Soovides saada kinnitust sellele, kas ta on üldse õigele kohale maandunud, pöördus Pent Tartu Ülikooli psühholoogide välja töötatud äpi poole, et oma isikuomadusi eri ametimeeste omadega võrrelda. Kas ta sobib koolijuhiks?

Osaliselt tasuline kutseharidus on õige otsus

Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa hinnangul ei tohiks me peljata hobihariduse tasuliseks muutumist. Aga tööturu jaoks olulised erialad, mida noored lähevad kutsekooli õppima otse gümnaasiumist, võiksid olla edasi tasuta omandamiseks.

Tiit Tammaru: „Kõikide haridusprobleemide lahendamist ei saa lükata õpetajate õlule“

Haridusliku ebavõrdsuse teemal peetud intervjuus selgitab Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru: „Kui laste sõltuvus vanematest on väga suur, jäävad väiksemate ressurssidega peredest laste võimed ja anded ühiskonnas realiseerimata.“

Õpetaja roll on düsleksia ja düsgraafiaga õpilaste arengus määrav

Tartu Waldorfgümnaasiumi õpilane Greete Pärn tegi uurimistöödüsleksia ja düsgraafiaga õpilaste toetamisest. Uurimistööks andis tõuke tema enda düsgraafia diagnoos..

Noppeõppega toetame andekaid lapsi koolipäeva sees

Milles mina olen andekas? Milline keskkond toetab minu ande arengut? Kuidas üldhariduskool saaks minu potentsiaali toetada? Vastuseid otsiti Viljandi Kesklinna Koolis toimunud kogemuskoolitusel „Noppeõppe rakendamine üldhariduskoolis – Viljandi mudel“. Tegemist on unikaalse näitega üldhariduskooli ja erasektori koostööst, toetamaks õppijate arengupotentsiaali koolipäeva jooksul.

Puhja lasteaias on maatööd ikka au sees hoitud

Ajal mil digielu domineerib, on päris tore teha miskit nagu muiste ning õppida elust enesest, omandades seeläbi uusi elulisi teadmisi ja tööoskusi. Maalasteaias on olnud see läbi aegade võimalik. Koolieelikute rühma mitmesugustest tegemistest aias ja köögiviljamaal kirjutab õpetaja Marje Norman.

Ilmus esimene eestikeelne kaasava hariduse õpik

Ehkki kaasavat haridust on meil juba 2010. aastast rakendatud, ilmus esimene eestikeelne õpik alles nüüd. 4. novembril esitletigi Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis trükisooja raamatut.

Õpik „Kaasav haridus“ loodi eeskätt õpetajakoolituse ja täiendusõppe õppuritele kaasava hariduse olemuse mõistmiseks ja rakendamiseks, aga ka abimeheks koolide ja lasteaedade meeskondadele.

Tähistame sügise saabumist

Sügis tekitab õpetajates dilemma, kas ja millist pimeduseaegset tähtpäeva käsitleda. Meil on oma enda mardipäev, aga laste ja sotsiaalmeedia survel on võimalik minna kaasa ka vilkuvate halloween’i-kõrvitsatega. Kolmas võimalus on vaikne mälestustele keskenduv hingedepäev. Kuidas leida tasakaal rahuliku aja ning mõtisklemise ja rõõmsa ja mängulise lähenemise vahel?

Miks on päriselt vaja uut liikumisõpetuse ainekava?

Uus liikumisõpetus võiks olla justkui varjatud motivatsioonipomm, nii et õpilane ei saa arugi, et ta juba naudib pingutusest ja liikumisest kehale tulenevat kasu. Ja see on ju lõpuks see, mida me kõik tahame ‒ liikuda kergusega läbi elu!