Õpetajate Leht 12. novembril

Eestlastest õpetajad vene lasteaias – kuidas läheb?

Paljud vene õppekeelega lasteaiad otsisid kevadel oma kollektiivi eesti keelt valdavaid õpetajaid, sest hulk endisi pedagooge ei saanud enam oma ametis jätkata. Tallinna Tähekese Lasteaias töötab sügisest mitu uut eesti rahvusest õpetajat, kes räägivad oma kogemusest eesti keele õpetamisel, mis jääb valdavalt lasteaia kanda, kuna kodu ülesanne on arendada lapse emakeelt.

Kahanemisega kohanemine – ühendame koole

Kahe aasta eest jagas OECD kahaneva ja vananeva rahvastikuga Eestile nõuandeid nutikaks kohanemiseks. Haridusvõrgu korrastamisel soovitati muuhulgas viia piirkonna koolid ühise juhtimise alla. Sellest sügisest ongi eri paigus rohkelt koole ühendatud. Lõuna-Eesti suurima kooli tiitel kuulub nüüd 1070 õpilasega Põlva Koolile. Õpetajate Leht vahendab nelja ühendkooli juhtide kogemusi. Kas ühendamine on päästerõngas või ajapikendus?

Olümpiaadid – kas pelgalt võistlus või midagi enamat?

Kuigi olümpiaadid on Eestis toimunud juba üle 70 aasta, on nende tegelik roll ja mõju sageli suurele osale ühiskonnast nähtamatu, kirjutab Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Ana Valdmann. Neid võistlusi võib vaadata nišitegevusena, mida austab peamiselt kitsas akadeemiline ringkond, kuid süvitsi vaadates kerkivad esile hoopis olulisemad küsimused. Milline on olümpiaadide tegelik väärtus ja mõju osalejale? Kas olümpiaadide korraldamine on pelgalt võistlusmomendi ja autasude pakkumine, või peitub nende taga suurem ja püsivam ühiskondlik väärtus?

Keda need hinded segavad?

Endine emakeeleõpetaja Mahta valutab südant, et parema vaimse tervise ja õnneliku tuleviku nimel soovitatakse nüüd hindamine kui õppurite suurim ahistaja kaotada. Ta küsib: „Kas tõesti peab hävitama seda, mis on meie koolis seni kõigile arusaadava tagasisidena toiminud? Mida see hinneteta tunnistus siis edaspidi üldse näitama hakkab?“

Kas ettevõtlusõpe koolis on vajalik?

Eestis alustas 2016. aastal õpetajate ja koolide kaasamist ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu“, mis suunas oma tegevuse ka põhikooliõpilastele. Paraku on ettevõtlusõpe senini pigem valik- või vabaaine ega kuulu baashariduse hulka. Ettevõtlusõpe on parimal juhul lõimitud teiste ainetega või õpetaja ja vahel ka lastevanemate initsiatiivil koolivälise tegevusena lastele kättesaadavaks tehtud.

Mitmed viimaste aastate põhikooliõpilaste ettevõtlusõppe kohta tehtud teadusuuringud toovad välja vajaduse arendada ettevõtluspädevust juba eelkoolieas ja algkoolis.

Jaanus Vaiksoo sõnul tuleks emakeelt õpetada väikestes rühmades

Jaanus Vaiksoo arvates oleks just praegu õige hetk jagada eesti keele ja kirjanduse tundides õpilased samamoodi rühmadeks, nagu see on olnud võõrkeeletundides. „Gümnaasiumi lõpuks omandatakse väga hea inglise keele oskus, aga eesti keele suuline ja kirjalik väljendusoskus jääb järjest viletsamaks. Emakeeleõpetajad ägavad tohutu koorma all – kirjandid, etteütlused, uurimistööde juhendamine … Kui tahame, et meie emakeel ja eestikeelne kultuur kestaks, tuleb leida selleks rohkem ressursse.“

„Lae end“ programmi 3. lend on jõudmas lõpusirgele

Kuna loodus- ja täppisteaduste õpetajaid on Eesti koolides jätkuvalt liiga vähe, proovitakse olukorda leevendada füüsikaõpetajaid koondava „Lae end“ haridusprogrammiga, mis aitab õpetajatel üksteisega kogemusi jagada ning selle kaudu füüsikaõpet edendada.

Esimest korda kaasati „Lae end“ programmi keemiaõpetajad ning tulevikus loodetakse jõuda ka matemaatikani.

Kreutzwaldi kooli direktorid poole sajandi jooksul

Kool on seda tugevam ja arvestatavam, mida stabiilsem on õpetajaskond. Direktoril on selle kujundamisel suur roll. Võru Kreutzwaldi Kooli logopeed ja eesti keele õpetaja Helena Linnamäe annab ülevaate koolijuhtidest, kelle alluvuses on ta töötanud.

Teeme koolitoidu koos veel paremaks: algas koolitoidu rahulolu-uuring

Tervise Arengu Instituut alustas koolitoidu rahulolu-uuringut, et saada ülevaade õpilaste söömisharjumustest koolis, teel kodust kooli või koolist koju.