Õpetajate Leht 19. novembril
Kas palga diferentseerimine õppeaine järgi ajab õpetajad tülli?
Detsembri alguses allkirjastatava riikliku haridusleppe karjäärimudel näeb ette õpetajate palkade diferentseerimist vastavalt õpetaja karjääriastmele. Mitmetes koolides on töötasu juba diferentseeritud, seda aga selle järgi, millist ainet keegi õpetab.
Heiki Haljasorg: Kõikide aineõpetajate kohtadele peaks olema konkurss
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Heiki Haljasorg leiab, et koolide palgafond võiks sõltuda kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osatähtsusest seal.
Kõikidele koolipidajale võiks tema sõnul jääda õigus koolidele raha ka juurde anda. Samuti võiks kõigil koolidel, sõltumata omandivormist, olla õigus küsida lastevanematelt lisaraha, aga selle maksmine ei tohiks olla lastevanematele kohustuslik.
Paedagogia perennis ja katkestuste kultuur
Rain Mikseri ja Aaro Toomela vaimse heitluse valguses küsib TLÜ haridusteaduste instituudi dotsent Tiiu Kuurme: „Kuidas lasksime toimuda sedalaadi allakäigul, et õpetajast sai kellegi arvates retseptiraamatu lehitseja ning instruktsioonide täitja ehk rakendaja? See, kas õpetaja on tööriistu kasutav proletaarlane või haritlane, oleneb praegustes, kogu inimkonda haaranud kriisides kohutavalt palju.“
Tundlike ja vastuoluliste teemade õpetamisest
Vastuoluliste ja tundlike teemade käsitlemise olulisust koolis rõhutavad nii riiklikud õppekavad kui ka juhised õppekavade loojatele. Selliste teemade käsitlemine aitab noortes arendada oskusi, mis on vajalikud tulemaks toime keeruliste teemade ja lahkarvamustega. Õpetajalt nõuab see sügavaid teadmisi nii teemast kui ka klassist ning oskust valida sobivaid õpetamismeetodeid ja läheneda eakohaselt.
Siis, kui inglid veel internetis ei käinud
Kas pole tore, kui võid kindel olla, et mõni hea sündmus saabub õigel ajal niikuinii, vaatamata ilmale ja ilmakorrale, hoolimata aja- ja rahapuudusest või kehvast tujust! Mida vanemaks saad, seda enam õpid hindama kordumise kordumatust ja soovidki, et „kõik oleks nii, nagu ikka on olnud“. Leelo Tungal leiab, et jõuludes peab alati olema midagi uut ja samas peab neis leiduma ka üht-teist vana ning traditsioonilist.
Võru keelt saab õppida ka lauldes ja mängides
Vana-Võromaa lasteaedades onkokku 14 keelepesarühma, kus ühel päeval nädalas räägitakse lastega võru keeles. Võru Päkapiku lasteaia Himpeli rühma õpetaja Helen Saarnits räägib, kuidas keelepesa rühmas töö käib ning miks on tähtis lastele juba maast madalast kohalikku keelt ja kultuuri tutvustada.
Puhja Kooli õpetaja: „Olen valmis õpilasi õue õppima viima iga ilmaga“
Üle maailma tähistatakse õuesõppepäeva 7. novembril. Alates 2021. aasta kevadest on Tartu Ülikooli Liikumislabor korraldanud õuesõppenädalat kahel korral aastas. Aastate jooksul on tekkinud „Liikuma kustuva kooli“ kodulehele arvestatav ideepank. Nii mõnigi õpilane on meenutanud klassiruumis õhinaga õues nähtut, koostanud ingliskeelseid lauseid teekonnal kogetu põhjal ning näiteks seostanud lumel nähtud jänesejälgi hädaabinumbriga 112.
Kas koolipäev võiks alata hiljem?
Õpilaste koolikoormus on olnud juba aastaid laiema arutluse all. Muuhulgas vaieldakse, kas koolipäev peaks algama kell kaheksa, kell üheksa või võiks alguse kellaaeg olla lausa iga kooli enda otsustada. Oma mõtteid koolipäeva algusajast ja pikkusest jagavad Eesti eri koolide õpilased.
Mida läheb laps teatrist otsima?
Vladislav Koržets, kelle lasteraamatul põhinev lavastus „Ükskord ühes paigas“ jõuab novembris Endla teatri lavale, räägib Ott Kiluskile antud intervjuus nii lastele mõeldud teatrist, kirjandusest kui ka oma muudest tegemistest.
Perekonnad meedias ja meediaperekonnad
Meedias elades ja meediat tarbides saab tänapäeva noor kvantitatiivses mõttes mitu korda rohkem infot kui õpetajalt, kardetavasti ka rohkem kui kodust. Perekonnaõpetuse kursusel on meediat lõimida üsna lihtne, kui on soovi ja tahtmist.
