Õpetajate Leht 26. novembril

Koolijuht: kutseharidus on kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel üldharidusest kaheksa aastat maas

„Õpetaja Lehe artikli kommentaare lugedes kumab vastu lapsevanema valu, vaev ja pühendumus, millega ta oma last kooliteel saatnud on,“ lausub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppedirektor Kristi Aron. „Põrkuda lapse kooliteel õpilaste, lastevanemate ja ka haridustöötajate mõistmatuse vastu ja seejuures oma last toetada – see nõuab vaimutugevust.“

Kuhu edasi? Hariduslike erivajadustega noorte võimalused pärast põhikooli

Käimasoleva kutsehariduse reformi käigus peetakse muuhulgas silmas, et haridusliku erivajadusega õppijatele avarduks erialavalik eri kutsetasemetel, õpe oleks ühtlaselt kättesaadav üle Eesti, võimestaks õppijat ning toetaks üleminekut tööellu või asjakohastele teenustele.

Presidendi hariduspreemiad Kadriorus. Üks tunnustus Pärnumaale, teine Tallinna südalinna

President Alar Karis võõrustas 19. novembril Kadriorus kaht Eesti noort, kellele andis üle hariduspreemiad. Noore haridustegelase preemia pälvis Audru Kooli ja Lindi Lasteaed-Algkooli direktor Egle Rumberg, noore haridustegelase reaalainete preemia aga Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja Reivo Maasik.

Tugiisikute töö on praegu alahinnatud

Tugiisikute töökorraldus ja -tingimused erinevad üle Eesti.Asjaosaliste arvates on esmatähtis tagada neile sotsiaalsed garantiid, mida annab tööleping, ja kaasata tugiisik alati kollektiivi või võrgustikku. Kuna töötasu on väike, jäädes näiteks lasteaia abipersonali töötasule alla, mõtleb loodetavasti iga organisatsioon või omavalitsus motivatsioonipaketile, et häid inimesi hoida.

Lähisuhted õpetajate vaates

Eesti Haridustöötajate Liidu jurist Külli Kröönström kirjutab juhtumitest, kus on tekkinud probleeme, sest õpetajal on väidetavalt olnud lähisuhe kas õpilase, lapsevanema või õppeasutuse juhtkonna esindajaga. Mida peab õpetaja sellest teadma?

Käsiraamat HEV-laste märkamisest, hindamisest ja õpetamisest

Tartu ja Tallinna ülikooli õppejõudude ning praktikute koostöös on ilmunud mahukas raamat (686 lk) erivajadustega õppijatest Eesti haridussüsteemis. Eripedagoogikatudengitele suunatud õpikust võib õpetajagi leida nõu ja juhatust.

Teadmuskool − eesti keelest erineva kodukeelega õppijat toetav koolimudel

Teadmuskool on kooliarenduse mudel, mille eesmärk on toetada koole eesti keelest erineva kodukeelega õppijatele kvaliteetse eestikeelse hariduse andmisel. Mudel on suunatud koolidele, kus on vähemalt 75% eesti keelest erineva kodukeelega õpilasi ja kooli kogukonnas on vähe eesti keelt emakeelena kõnelevaid õpetajaid ja õpilasi.

Sundimise kunst ja kasvamise ruum: miks haridusasutus ei tohi muutuda ametiasutuseks

Kui kooli käsitletakse ametiasutusena, võib õppimine taanduda bürokraatlikele reeglitele, kirjutab Sisekaitseakadeemia ja TLÜ õppejõud Priit Suve. See pärsib loovust ja paindlikkust — omadusi, mis on hariduse tõeliseks eduks hädavajalikud.

Mõtetega ummikus? Kiire ja aeglane mõtlemine

Kiire mõtlemine pakub probleemidele kiireid lahendusi ja aeglane mõtlemine sageli ei sekku. Keerukamatel juhtudel on aga tarvis analüüsida erinevaid lahendusi ja aeglane mõtlemine annab siis lõpliku vastuse. TÜ emeriitprofessor Jaan Mikk kirjutab Daniel Kahnemani raamatust, mis kirjeldab ja selgitab mõtlemisvigade tekkimise teid.