Õpetajate Leht 3. detsembril

Väike õpetaja karjäärimudeli meelespea

Korra kuus oma tegevusest Õpetajate Lehe lugejaile kirjutav Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent arvustab seekord õpetajate uut karjäärimudelit. Pent leiab, et vaadates kõiki neid imevõimeid ja vägitegusid, mida üks meisterõpetaja peaks olema võimeline ette näitama, vajub suu lahti – kas ükski koolijuht isegi pooltele neist nõuetest ausameelse ristikese saaks taha kirjutada? Kas meisterõpetaja peaks ka Augeiase tallid ära puhastama?

Tallinna linnaeelarve fookuses on haridus

Novembri keskel kiitis Tallinna Linnavalitsus heaks oma 2025. aasta eelarve, milles on põhirõhk haridusel. Muuhulgas tõstetakse õpetajate alampalka, vähendatakse nende koormuse alandamiseks esimeste klasside õpilaste arvu ja investeeritakse haridusasutuste kinnisvarasse.

Hindamissüsteemi nüüdisajastamine. Koolijuhi hinnangul võiks lõputunnistusel osaliselt hinnete nõudest loobuda

Nii mõnigi koolijuht arvab, et ka lõputunnistusel võiks oskusainetes numbriliste hinnete nõudest loobuda. Levib seisukoht, et numbriline hindamine ei toeta sageli õppimist, sest numbri tähendus võib jääda õppijale segaseks ja juhtida tähelepanu kõrvale õpitava sisult ning õppimisprotsessilt.

TERA kasvab gümnaasiumiks

17 aastat tegutsenud Tartu Erakool valmistub järgmisest õppeaastast avama gümnaasiumiosa. Gümnaasium hakkab olema ühe katuse all erakooli progümnaasiumi ehk ProTERA-ga, kus 7.–9. klassi õpilased juba viiendat aastat noorematest eraldi õpivad. Praegu on käimas arutelud ja kohtumised, mõtetele käidi kinnitust saamas ka Hollandis.

Tiia Tulviste: „Kurb, kui lapsevanem kasutab digiseadmeid lapsega suhtlemise arvelt“ 

Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste uuris enne koroonapandeemiat oma uurimisgrupiga, kuidas vanemate ekraaniaeg mõjutab nende laste ekraaniaega ning kõne- ja suhtlusoskuste arengut. Uuringu järgi veetsid 2,5–4-aastased lapsed nädalavahetusel ekraani ees keskmiselt 1,8, emad 4 ja isad 4,3 tundi päevas. Suure ekraanikasutusega peredes olid vanemad seadmetes ligi 7 tundi ning lapsed pea 3 tundi päevas. Uurimus kinnitas, et ülemäärane digiseadmete kasutamine on seotud lapse kõne ja sõnavara aeglasema arenguga.

Õpetaja vajab kogenud pilku, heast südamest üksi ei piisa

Hariduspsühholoog Tiia Lister kirjutab märkamise tähtsusest klassis: on keerulisi teemasid, mille jaoks on vaja spetsiifilisi teadmisi, et märgata ja reageerida õigesti. „Kui õpetaja ise on olnud kiituskirjadega lõpetanud õppimishimuline noor, kui tal pole olnud ka õpiraskustega venda-õde, on tal keeruline mõista teistsuguseid lapsi,“ nendib ta.

Kellele kuulub õppekava?

Demokraatlikes ühiskondades teevad valitud poliitilised võimud otsuseid muuhulgas ka kooli õppekava kohta. Kuna aga just õpetajad kasutavad õppekava oma töös, sõltub selle ellurakendumise edukus sellest, kas nad seda ka aktsepteerivad. Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu uuris oma doktoritöös enam kui tuhande Eesti õpetaja arvamusi ja seotust õppekavaga.