Õpetajate Leht 17. detsembril

Minister Kristina Kallas: haridusleppe karjäärimudel väärtustab õpetajatöös kogemust

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et haridusleppes on esimene suurem muudatus karjäärimudeli rakendamine. Ta tänas haridusleppe sõlmimisel kõiki, kes hea tahte kokkuleppele alla kirjutasid. Ka haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri ütles, et olulisim punkt selles on karjäärimudelis kokku leppimine.

Õpetajate järelkasvu seisukohast on haridusleppe suurim murekoht ligi tuhande alustava õpetaja nähtamatuks muutumine

MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegevjuht Triin Noorkõiv leiab, et kahjuks on haridusleppes kaks kolmandikku alustavatest õpetajatest tähelepanu alt välja jäänud nii karjäärimudelis kui palgakorralduses: leppe järgi ei pea neile tagama õpetaja palga alammäära ega hädavajalikke tugimehhanisme.

Miks sekkutakse koolijuhi autonoomiasse?

Haridusekspert Robert Lippin küsib haridusleppes sisalduva palgamudeli kohta: „Kas selle palgamudeliga (vabandust, karjäärimudeliga) me päriselt ootame uusi õpetajaid kooli?“

Haridusministeerium kutsub kohalikke kogukondi üles hindama väikegümnaasiumite tulevikku

Kuigi omavalitsustele kuuluvat koolivõrku saavad praegu ümber korraldada vaid omavalitsused ise, siis ministeerium soovitab eelkõige kohalikul kogukonnal endal väikegümnaasiumi tulevikuperspektiivi numbritele tuginevalt ja kriitiliselt piirkonna hinnata.

Kui see sobib kõigile, ei sobi see kellelegi. Kutsevaliku õppekavaloome õppetunnid ettevalmistava õppe eelõhtul

Õppimiskohustuse pikenemine 18. eluaastani toob kutsevaliku õppe asemel ettevalmistava õppe, mida kutsekoolide kõrval võivad pakkuda ka riigigümnaasiumid. Milline on muu maailma praktika ja mida võtta kaasa Eesti kutsevaliku õppe õppekavaloomest? Selgitusi jagavad TÜ haridusteaduste instituudi lektorid Liana Roos ja Karmen Trasberg.

Õpetaks küll teisiti, aga see on liiga kulukas

Haridusteemalised arutelud päädivad tihti tõdemusega, et kaunina näivaid ideaale on keeruline rakendada, sest need nõuavad liiga palju aega või pingutust. Ka uuringud annavad aimu ebakõlast: küsimustikes kajastuvad õpetajate teadmised ja hoiakud justkui ei jõua rakenduslikult igapäevatöösse. Ootuste-väärtuse-kulu raamistik on viimasel aastakümnel sotsiaalteadustealases kirjanduses üha enam kasutust leidev lähenemine motivatsiooni uurimiseks. See pakub värske vaate märkamaks õpetajatöös esinevat pingutust, ajakulu, aga ka aega kui kulu, kirjutavad TLÜ nooremteadurid Daniel Reinaru ja Joosep Norma.

Lasteaedades on mõnus jõulumeeleolu

Lasteaiad on juba detsembri algusest peale jõuludeks valmistunud: jõulupuud on ehitud, rühmaruumid ja õueala kaunistatud, maja on täis head kuuse- ja piparkoogilõhna ning lapsed ootusärevad. Kuidas luuakse lasteaedades pühademeeleolu ja jõulutunnet?

Mõtteid jagavad Rõngu Pihlakobara lasteaed, Jõgeva Rohutirtsu lasteaed ja Tallinna Veeriku lasteaed.

Digipädevus koolis ja vabal ajal: kas PISA tulemused peegeldavad Eesti hariduse tegelikkust?

Mitmesuguse poliitmajandusliku, tervise ja loodusega seotud arenguga seoses võib öelda, et oleme taas kord suure digipöörde lävel, mis on seotud aineteaduse, õpianalüütika, nutikate süsteemide ja tehisintellekti kasutamisega hariduses. Et saaksime digipöörde parimal moel Eesti hariduse kasuks pöörata, vajame tarku teenuseid, mõtestatud masskasutust ja andmeid digitehnoloogia kasutuse kohta.

Eesti koolides minnakse üle uuele tehnoloogiaõpetuse ainekavale: Edumeelseid koole tuleb juurde, aga harjumuste muutmine võtab aega

Me ei saa tutvustada õpilastele ainult seda, mis kunagi oli, vaid peame andma neile tööriistad, hoiakud, oskused ja suutlikkuse tulla toime selle maailmaga, mis ootab ees.

Toomapäeva eel

Vaadake kõik enne uut aastat hoolega maja ümber ringi, ega Toomast pole maha jäetud.