Õpetajate Leht 18. veebruaril

Lihtsam on parandada last kui muuta iseennast

Õpilasi, kes ühel või teisel põhjusel koolis ei käi, on üha rohkem. Koolikohustuse mittetäitmise taga võivad varjul olla suured ja tõsised probleemid, mille puhul tuleb toetada mitte ainult last, vaid kogu peret. Kuidas toimib Saku vallas tegutsev koolitõrke tugigrupp, mida peaksid vanemad ja õpetajad lastega suheldes rohkem silmas pidama ja kui heal tasemel on vanemaharidus Eestis?

Lätis saab üleminek lätikeelsele õppele varsti läbi

Läti koolid hakkasid lätikeelsele haridusele üle minema kaks aastat tagasi. Erinevalt Eestist, kus üleminek toimub kahe klassi (1. ja 4. klassi) kaupa, hakkasid Lätis läti keeles õppima igal aastal kolm klassi: 1., 4. ja 7. klass. Üleminekuprotsess peaks plaani järgi olema läbi 2025. aastaga, mil lätikeelsele õppele lähevad üle viimased ehk 3., 6. ja 9. klassid.Tallinna Ülikooli õppejõud said oma läti kolleege külastades kinnitust: lõunanaabrite anekdootides levinud naljad eestlaste aegluse kohta kehtivad ka eestikeelsele haridusele ülemineku protsessis.

Õpetaja eetikakoodeksi rakendamine – kasvatame tõlgenduspädevusi lumepalli meetodil

Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga teeb enne õpetaja eetikakoodeksi ajakohastatud versiooni lõplikku vastuvõtmist proovi arendada välja koodeksi rakendamispraktikad – katsetada koolide ja lasteaedade tasemel nõukodade toimimist, mille tulemusena teha muuhulgas ettepanekud teise taseme ehk üleriigilise kogu loomiseks. Eetikakeskus kuulutabki välja konkursi, et leida kuni kümme motiveeritud haridusasutust, kes looksid oma organisatsioonile sobilikke nõukodasid, mõtleksid ja arendaksid nõukodade juhtumite käsitlemise reegleid. Eestis ei ole praegu head retsepti selleks, keda ja kuidas nõukodadesse valida. Kui mitu haridusasutust proovivad eri variante, selguvad plussid ja miinused. 

Sõnumitooja sattus tuleriidale

Endine õpetaja Ants Viljus vaatleb oma arvamusloos tagamaid ja põhjusi, miks sattus tuleriidale matemaatikaõpetaja, kes õpilast eksamil aitas. Ta soovitab teha õpiväljunditesse muudatusi ja riigi parema tuleviku seisukohast teha väikeklasse hoopis kõige nutikamate tarvis.

Uued kutsestandardid seavad esile õpetajate tööheaolu

Õpetaja rolli mõtestamisel ameti kontekstis on tähtis koht õpetajatel endil, nende koolitajatel ja haridusteadlastel, haridusjuhtidel, haridusasutuste pidajatel ja hariduspoliitika kujundajatel. Just nende esindajad on aasta jooksul teinud iga kuu vähemalt ühe pika tööpäeva ja palju kodutööd ning kaasanud teisi valdkonna eksperte, et luua uus õpetajate kutsestandardite süsteem. Hariduse kutsenõukogu esimees, õpetajate kutsestandardeid uuendava töörühma liige Margus Pedaste annab ees ootavatest muudatustest ülevaate.

Sajand hindamisuuringuid: hinnete tähendus ja väärtus

Hindamine on haridussüsteemis üks kesksemaid teemasid, mõjutades nii õpilaste akadeemilist arengut kui ka nende edasisi võimalusi haridustee jätkamisel. Mida hinded tegelikult mõõdavad ja kuidas on need ajas muutunud? Liia Ots tutvustab korra kuus välisteadlaste artikleid hindamisuuringutest. Esimesena refereerib ta Susan Brookharti artiklit, mis annab ülevaate hindamissüsteemide arengust viimase saja aasta jooksul.

Poliitikud ja haridusministeerium hindavad õpetajate tasustamata ületunnitööd

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liina Kersna ütleb, et õpetajad, nii nagu teised töötajad, ei peaks tegema tasustamata lisatööd. „Õpetaja allkirjastab töölepingu oma tööandjaga,“ lausub endine haridusminister. „Kui tööleping on sõlmitud õpetaja reaalset töömahtu mittearvestavalt, siis on vaja leping uuesti avada.“

Haridusministeeriumi peaekspert Anu Vau tõdeb, et kui töötajal on pidevalt tööülesandeid, mida ta ületunnitööna teeb, siis tuleb tööandjal koos töötajaga need ülesanded üle vaadata ja kokku leppida, mis nendest lisaülesannetest saab – kas nad muutuvad tööülesanneteks ja mahuvad tööaja sisse, või need ülesanded jaotatakse ümber.

Kas kvalifikatsioonita õpetajale saab tulevikus maksta kuupalka 820 eurot?

Õpetajate karjäärimudelit seadustav põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja erakooliseaduse muutmise eelnõu püüab neil päevil toetust saada erinevate ministeeriumite kooskõlastusringil ning eelnõu üle seisab ees debatt riigikogus, kuid ajakirjanduse veergudele on juba nüüd jõudnud tulised arutelud.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi (SDE) sõnul pole temani jõudnud infot, et õpetajad ei toetaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS-i) muutmist – pigem vastupidi. „Karjäärimudel on olnud kultuurikomisjonis korduvalt arutelul ning seda on väga oodatud,“ lausub ta. „Ma ei näe kusagilt, et õpetaja ameti mainet oleks kahjustatud. Haridustöötajate ametiühing, eesotsas Remo Voltriga, on samuti nende muudatuste taga ning need heaks kiitnud.“

Kas ja kuidas koguda õpilastelt tagasisidet?

Õpilastelt tagasiside kogumine on oluline tööriist toetamaks õpetajate professionaalset arengut ning aitamaks koolidel mõista, kuidas õpilased õppeprotsessi tajuvad. Eesti koolides on järjest enam hakatud küsima õpilastelt tagasisidet õppetöö, õpetamise ja õpetajate kohta. Kuidas aga tagasisidet koguda ja kas see peaks olema anonüümne?

Räägime veel läbi, kuidas ikkagi õpetajaid leida

Ajal, kui õpetajaid otsitakse taga tikutulega ja juba ühe õpetaja leidmine on keeruline ülesanne, tundub plaan leida korraga 60 õpetajat lausa absurdne. taolise ülesandega peavad aga juba kolmandat aastat järjest hakkama saama kolm tallinna riigigümnaasiumit. Õpetajate puudusest ja värbamisest vestlesime Mustamäe Riigigümnaasium direktori Raino Libliku, Pelgulinna Riigigümnaasiumi direktori Indrek Lillemäe ning Tõnismäe Riigigümnaasiumi direktori Alo Saviga.