Õpetajate Leht 25. veebruaril
MATEMAATIKA erileht
Matemaatikat mõistvaid inimesi on vaja aina rohkem, asjatundjate sõnul eeldab suur osa tulevikuametitest häid matemaatikateadmisi. Samal ajal valitseb Eestis matemaatikaõpetajate põud ja eksamitulemused on languses. Kõik algab just pädevatest matemaatikaõpetajatest, kelleks on väga raske saada ja keda on seetõttu üha vähem. Tahke on olukorral aga veel.
Muutuv haridus. Otsused ja sündmused, mis on vorminud Eesti hariduse praeguse palge
Vabariigi aastapäeva valguses on paslik heita pilk viimase 34 aasta muutustele ja suundumustele Eesti alus- ja üldhariduses. Okupatsioonijärgse aja hariduselu killukestest panevad mosaiigi kokku valdkonna eksperdid.
„Kuidas nad on teinud ära riigieksami?“ Aukliku taseme tagamaad
Ülikooli astunud noorte kohati olematu tase matemaatikas ja füüsikas sunnib õppejõude esmakursuslastele korraldama täiendavaid kursusi, et gümnaasiumist jäänud lünki tasandada ja kursustega edasi minna. Uurime, kuidas hindavad olukorda Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna dekaan professor Andrus Salupere, matemaatika vanemlektor Alar Leibak ja olümpiaadiõppe peaspetsialist ning elektrodünaamika lektor Päivo Simson.
Millist tuge vajab erivajadusega õpilane?
Kas kõik see, mida praegu koolis õpetatakse, on tingimata vajalik, küsib oma arvamusloos lapsevanem Karmen Koppel. Tema sõnul on see eriti tundlik teema erivajadusega õppija jaoks, kellelt õppimine nõuab teistest rohkem aega ja pingutust ning kes liiga suure mahu tõttu kas murdub või loobub. Juttu tuleb tugiisikutest, õppevarast, metoodikast, õpilastele valikuvõimaluste pakkumisest ja muustki.
Teenetemärgi kavaler Tiina Maripuu: kui on Krimm, pandeemia, sõda või koolitulistamine, ei tohi karta
Teenetemärgi saanud eesti keele ja kultuuri õpetaja Soomes Tiina Maripuu ütleb intervjuus Õpetajate Lehele, et viimane aastakümme on andnud mõistmise: kui on Krimm, pandeemia, sõda või koolitulistamine, ei tohi karta. „Turvaline hirmuvaba täiskasvanu on neil aegadel olnud nii eesti lapse kui soome kolleegide jaoks see kindel linn ja varjupaik, mis sisendab rahu. Ja nende hetkedega olen ma suutnud võbelemata hakkama saada,“ lausub ta.
Ükski lehekülg ei ole ülearu
Lapsi ei meelita lugema mingid teooriad või uurimused lugemise kasuteguritest, vaid positiivne kogemus, kirjutab aasta kirjandusõpetaja tiitli pälvinud Ivika Hein. Võimalus koos eakaaslastega teha mingit vahvat asja, mille eeltingimus on raamatu läbi lugemine, on õpilasele üks võimsamaid motivaatoreid. Vahva võib olla dramatiseering, viktoriin, tele- või raadiosaate simulatsioon, väitlus- või vestlusring vms. Muidugi on alati ka lapsi, kes loevad lihtsalt lugemismõnu pärast, ja neid, kes tahavad teada, aga neilegi on tähtis, et nad saaksid oma lugemiskogemust kellegagi jagada. Ainult enda teada jäetud väärt raamat on pool raamatut, aga teistega jagatud raamatu väärtus kahekordistub.
Aina Alunurm: „Olen sada protsenti lasteaiainimene“
Lasteaiaõpetaja ja direktor Aina Alunurm pälvis presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi lasteaias pärimuskultuuri juurutamise ja hoidmise eest. Ta ütleb, et mõtestab kõiki oma tegemisi Johannes Käisi õpetuse kaudu, mille tähtsaimad põhimõtted on kodulooline üldõpetus, tegevuste lõimimine ja kavandamine laste huvidest lähtuvalt, loodusarmastus ja -kasvatus, rahvakultuuri tundmaõppimine.
Riigigümnaasiumid astuvad ühte sammu
Tõnismäe Riigigümnaasiumi õppejuht Maria Kurisoo mõtiskleb, kuidas teevad riigigümnaasiumid koostööd ja mis üldse teeb riigigümnaasiumid eriliseks.
AI-AI, mis nüüd küll saab?!
Nädal tagasi allkirjastasid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja tema Soome kolleeg Anders Adlercreutz ühisavalduse AI rollist haridusvaldkonnas tänapäeva kiiresti muutuva julgeoleku- ja inforuumi taustal. See ühisavaldus käsitleb tehisaru eetilist ja strateegilist rakendamist Eestis ja Soomes. Ministrid osalesid koos õpilastega vestlusringis, et arutada tehisaru rolli hariduses.
Matemaatikaärevus – mitte lihtsalt seisund, vaid abivajadus
Üha enam on teadlased hakanud rääkima matemaatikaärevusest. Kuidas see tekib ja kas sellest saab vabaneda? Kas seda põevad ka matemaatikaõpetajad? Tallinna Ülikooli psühholoogia doktorant ja koolipsühholoogTriinu Kilp-Kabel toob selgust.
