Õpetajate Leht 15. aprillil

Palju elevust toovad koolide pingeread on ohtlikud ja valed

Koolide pingeridade koostamine riigieksamite tulemuste põhjal tekitab palju vastuolusid. Direktorid leiavad, et see ei anna täielikku ülevaadet koolide kvaliteedist ja võib avaldada halba mõju nii koolidele, õpetajatele kui ka õpilastele. Haridusteadlased peavad seda aga lausa ohtlikuks ja valeks.

Põhikooli lõpueksamid – uju või upu

Hariduselus toimuvad uuendused viimasel ajal lausa peadpööritava kiirusega. Sellest õppeaastast ootab põhikoole ees üks suur muudatus: lõpueksamid on lausa poolteist kuud varem kui eelnenud aastatel. Nagu ikka, tuleb esimesena sooritada eesti keele lõpueksam. Kuidas läheb põhikoolides selle uuenduse taustal, küsib Laupa Põhikooli emakeeleõpetaja Kerli Rhede. Kuidas sisustada ainetunde pärast eksamit?

Kolmeaastased lapsed samm-sammult lugema!

Tallinna Sajajalgse lasteaias lõppes hiljuti kahekuuline projekt „Kolmeaastased vanemate abiga kahe kuuga lugema“. Projekti käigus õpiti lasteaias lugema iga päev kaks korda päevas 5–7 minutit. Kolmeaastased, kes kahe kuu jooksul kodus ka vanematega tähekaartidega 5–7 minutit päevas lugesid, jõudsid selleni, et oskasid iseseisvalt kokku lugeda 3–4-tähelisi sõnu. Õpetaja Eeva Holm tutvustab projekti lähemalt.

Lugu poisist, kellelt ka liftinupule vajutamine nõuab tohutut pingutust  Laulasmaa Kooli 2. klassis käib kümneaastane sügavalt enneaegsena sündinud Klerkon, kelle liikumine on ajukahjustuse tõttu piiratud. Liikumiseks vajab poiss abivahendeid ja koolis on tal kõrval tugiisik. Ta õpib riikliku õppekava järgi ja on õppimises väga tubli. See lugu on suurepärane näide kõigi osapoolte – kooli, kodu ja omavalitsuse – koostööst.

Eesti haridustehnoloog sattus Brüsselisse informaatikaõpetuse tulevikku kujundama

Rapla Vesiroosi Kooli haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Ly Torn esindab Eestit üleeuroopalises töögrupis, mis aitab kujundada informaatikaõpetuse tulevikku. Fookuses on kaasaegsete õpetamismetoodikate integreerimine õppeprotsessi, et toetada nii õpetajate kui ka õpilaste digioskuste arengut ja digitaalse kirjaoskuse parandamise võimalusi.

Jutustus ja luuletus – lapse parimad sõbrad

Lastekirjandus on köitev uurimisteema − igal aastal leidub koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava lõputööde hulgas uurimusi sellest, kuidas lastekirjanduse kaudu laste oskusi arendatakse. Luunja Midrimaa lasteaias õpetaja Annika Kallas selgitas välja lasteaiaõpetajate arvamused 3–4-aastaste laste jutustamisoskuse arendamise kohta etteloetud juttude kaudu. Puiga Siilikese lasteaia õpetaja Berit Uljase eesmärk oli saada teada, mida arvavad lasteaiaõpetajad luuletuste kasutamisest 3–4-aastaste õppetegevuses.