Õpetajate Leht 6. mail
Üha rohkem muu emakeelega peresid paneb lapsed eesti kooli
Vanemad eelistavad eesti koole lootuses, et laps omandab seal eesti keele paremini. Õpetajate kogemus näitab, et kui klassis kuuleb vene keelt oluliselt rohkem kui eesti keelt, siis eesti keel hästi külge hakata ei taha. Sellises segaklassis pole päriselt õnnelikud ei eesti ega vene kodukeelega lapsed, ja pole ka õpetaja, sest keegi ei saa seda, mida ta tegelikult vajab. Kuidas suure muukeelsete õpilaste osakaaluga koolid toime tulevad?
Suvetöö, mis tasub ennast ära
Avalikud raportid räägivad, et üleminek eestikeelsele õppele sujub. Õpetajad kohanevad, lapsed harjuvad, õppematerjali on küllaga. Paberil on kõik olemas. Aga klassiruumis, kuhu mina iga päev astun, on olukord palju keerulisem,“ kirjutab Tallinna Lasnamäe Gümnaasiumi HEVKO ja väikeklassi õpetaja Svetlana Udras. Tema hinnangul vajab esimene eestikeelsele õppele üleminekuaasta vigade parandust.
Rännak vanade sõpradega
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser kirjutab raamatuaasta puhul raamatutest, mis on teda elu jooksul mõjutanud ja keda ta peab oma vanadeks sõpradeks. Suur osa neist sõpradest on Asseri koduses raamaturiiulis senini alles ja neile tekib järjest lisa.
Enne matemaatika e-eksamit tuleks veel atra seada
Matemaatikaõpetaja Eele Avalo uuris oma magistritöös kolmanda kooliastme matemaatikaõpetajate hinnanguid enda valmisolekust õpilasi e-eksamiks ette valmistada, samuti seda, milliseid digivahendeid kasutavad nad õppetöös õpilastega, ning kirjeldas matemaatikaõpetajaid toetavaid ja takistavaid tegureid e-eksamile üleminekul.
Äärmusest äärmusesse ehk Kuidas mõista poisse
Kuidas täpselt on sellisesse seisu jõutud, pole teada, kuid aina enam kohtab uudisveergudel nentimist, et poistega on midagi lahti, kirjutab Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent oma maikuu kolumnis. On nad siis hooletusse jäetud või on neil raskusi mõistmisega, missugune tuleb meie ajal olla, igatahes kipuvad nad hea, ilusa ja tsiviliseeritud maailma haardest justkui välja libisema ning langema hoopistükkis mingi muu, hämara ja äärmuslikest vaadetest pulbitseva ideestiku küüsi. Me oleme laenanud ja mugandanud koguni uusi sõnu, nagu „manosfäär“ ja „manosisuloojad“, et seda olukorda kirjeldada ning patuoinad üles leida – need käivad nüüd kohakuti juba tuttavaks saanud käibefraasidega, nagu „toksiline maskuliinsus“ või akronüüm „vehm“.
Emakeeleõpetajad põhikooli varasematest eksamitest: kannatasid nii õpilased kui ka õpetajad
„Kui eesmärk oli anda õpilastele parem stardipositsioon järgmisele haridustasemele suundumiseks, siis tulemuseks on olnud suurem stress, vähem aega õppimiseks ning pettunud õpetajad ja vanemad,“ ütleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltis esimees Kaja Sarapuu põhikooli lõpueksamite varasemaks toomise kohta.
„Kevad on alati emakeeleõpetajatele pingeline periood olnud, aga nii väsinud ja närvilisi õpetajaid pole ma varem näinud,“ lisab Tallinna Reaalkooli ja Gustaf Adolfi Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Anu Kell, kelle sõnul tundub Eesti õpetaja olevat nagu kaamel, kelle selga võib lõputult ülesandeid laduda, küll ta hakkama saab.
Kiired ja päris muutused teevadki elu kutsehariduses põnevaks
Milline on õppejuhi roll Eesti suurimas ja väikses kutsekoolis? Kuidas reformituultes püsti püsida ja edasi minna? Kahekõneks kohtusid Tartu Rakendusliku Kolledži õppejuht Liivi Raudsepp ja Tartu Kunstikooli õppejuht Roosi Nemliher.
Koolijuhtide avastused Gran Canaria haridusmaastikul ehk Teooriast ja praktikast
Kaheksa Eesti koolijuhti tutvusid Gran Canaria hariduspoliitika ja koolide tegemistega ning töövarjutasid oma ala spetsialiste. Õpirändenädal pakkus avastamis- ja äratundmisrõõmu ning toitis ka unistusi. Külastati viit täiesti erinevat kooli, vesteldi nii direktorite kui õpetajatega ja omaette boonuseks olid reisiseltskonna ühised arutelud nähtu ja kuuldu põhjal. Kuressaare Nooruse Kooli juht Marit Tarkin teebki kokkuvõtteid sealsest haridussüsteemist.
Hariduse hind: kuidas rahastus ja palk kujundavad Eesti koolide tulevikku
Hariduse rahastamise ja palgakorralduse muudatused peavad looma tingimused, kus õpetaja saab keskenduda õpetamise sisule. Koostöö ja usaldus on võtmesõnad kvaliteetse hariduse tagamisel üle Eesti. Samuti peab riiklik poliitika rohkem toetama piirkondlikke erisusi ja kogukondade jätkusuutlikkust, et tagada kvaliteetne haridus igas Eesti nurgas.
Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht Heidi Uustalu ütleb, et üldhariduskoolide õpetajate töö- ja palgakorralduse süsteemis on viimasel aastakümnel suurendatud koolipidajate otsustusvabadust, et kujundada koostöös koolijuhtide ja õpetajate esindajatega oma koolides õpetajaid väärtustav töö- ja palgakorraldus.
