Õpetajate Leht 27. mail
Haridusrahva kaebed kajasid tühjavõitu platsil
Eesti Haridustöötajate Liit kutsus haridushuvilisi teisipäeval Toompeal toimuvale demonstratsioonile „Õpetajaid kuulates, Eestit hoides“, mille eesmärk oli juhtida poliitikute tähelepanu õpetajate järelkasvukriisile ja töötasule, mis ei ole päris kõrgelt haritud spetsialisti vääriline.
Kooli hindamissüsteemi tagajärjed õpilaste tervisele: Rootsi koolireformi näitel
Korra kuus tutvustab Liia Ots välisteadlaste sulest ilmunud artikleid, mis käsitlevad hindamisuuringuid. Sel korral vaatleb ta lähemalt Rootsiteadlaste Björn Högbergi, Joakim Lindgreni, Klara Johanssoni, Mattias Strandhi ja Solveig Peterseni 2021. aastal ilmunud artiklit, milles uuriti, millist mõju avaldas õpilaste tervisele Rootsis ellu viidud koolireform, mis suurendas 6. ja 7. klassi õpilaste hindamist ja testimist. Sarnased reformid on aina levinumad üle maailma ning seni on olnud nende mõju vastuoluline.
ChatGPT õpetaja töövahendina
Tehisintellekti kasutamine hariduses on järjest aktuaalsem, kuid kõik õpetajad ei ole valmis seda töövahendina kasutama. Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekava üliõpilase Zeinäb Mirzojeva magistritöö eesmärk oli luua, läbi viia ja hinnata õpetajale suunatud koolitus. Ta keskendus vajadusele toetada kutsekooli õpetajat ChatGPT teadlikul ja eesmärgipärasel rakendamisel tema igapäevatöös.
Sotsiaal-emotsionaalset pädevust tuleb arendada juba lasteaias
Uuringud näitavad, et lapseeas tähelepanuta jäänud raskused suurendavad hilisemas elus riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide riski. Laste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste, prosotsiaalse käitumise ja emotsioonide juhtimise arendamine eelkoolieas aitab neid riske ennetada. Oluline on rakendada alushariduses teaduspõhiseid programme senisest rohkem.
Avastusretk iseendasse: 5–7-aastased lapsed uurisid oma keha, toitumist ja loodust
Tallinna Veerise Lasteaia õpetaja Eha Maria Paas tutvustab rühmas läbi viidud mahukat projekti „Minu keha, tervislik toit ja loodus“ ning räägib oma põhimõtetest töös lastega. „Kui lastega rääkida ja neile asju selgitada, oskavad nad erinevates olukordades ise väga häid lahendusi pakkuda,“ kinnitab 40-aastase kogemusega õpetaja.
Loovtööst sündinud lauluvõistlus kasvas suureks
2021. aastal toimus Tartu Tamme Koolis esimest korda üleriigiline solistide lauluvõistlus „Koolilaul“. Neli neidu, kelle põhikooli loovtööna võistlus sündis, on juba gümnasistid, kuid jätkavad „Koolilaulu“ korraldamist.
Lauluvõistluse käimalükkajad ja korraldajad − Stella Seim, Maarja-Liis Nurja, Anette Nurja ja Emily Mäesepp – on neli laulumaiast sõpra, kes ise edukalt osalenud paljudel konkurssidel. Mõõduvõtmistel on nad näinud nii kiidu- kui laiduväärset ja seepärast küpseski viie aasta eest soov korraldada unistuste lauluvõistlus, kus ka võiduta jäänud lapsed lähevad koju naerulsui.
Kaks kooli, üks missioon: kuidas sünnib Tallinna uus rakenduslik kolledž?
„Usun, et loodava kolledži suurim tugevus on võimalus võtta parim kummastki koolist ja kujundada tuleviku haridusasutus, mis toetab õppijate teadlikke valikuid ja valmistab neid ette edukaks karjääriks tööturul,“ ütleb Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakendusliku kolledži juhiks valitud Kristi Tarik.
Koolijuht Ott Pärna: Rakenduslik keskharidus peab muutuma teadlikuks ja popiks valikuks
„Üks suurimaid väljakutseid seoses tööturu ja tehnoloogia arenguga on reaalainete õpetamine viisil, mis on mõistetav, eluline ja inspireeriv,“ lausub Tallinna IT- ja tehnoloogiakolledži juhiks valitud Ott Pärna. Tema eesmärk on muuta rakenduslik keskharidus noorte seas populaarseks ja väärtustatud valikuks, mis viib nii isikliku eduni kui ka kogu ühiskonna arenguhüppele.
