Õpetajate Leht 3. juunil

Eripedagoog: „Õpiraskustest võivad kasvada välja käitumisraskused, ja vastupidi“

Paraku kasvab nende õpilaste hulk, kes on õppimisele käega löönud. Koolist väljalangus on väga suur. 2024. aastal oli põhihariduses katkestajaid 451 ja keskhariduses 1664. Kutseõppes oli kõigi õppeliikude ja -vormide peale kokku 5288 katkestamist. Millest õpiraskused alguse saavad, kuidas panna alus lapse õpiharjumustele ning mil moel saavad kodu ja kool õpilast aidata?

Mis saab noortest, kes ei õpi ega tööta?

NEET-noore staatusesse sattumise peamised põhjused on toimetulematus õppimisega ja koolist väljalangus, vaimse tervise probleemid, vähene eesti keele oskus, traumakogemus, noorelt emaks saamine, asendushooldusel viibimine jne.

Kõik Eesti 79 omavalitsust on liitunud noortegarantii tugisüsteemiga ja omavalitsustes on ametis noorte heaolu spetsialistid, kes nende haavatavate noortega töötavad. Noore jaoks on teenus vabatahtlik.

Laps ei saa endale peret valida

Üheksanda klassi lõpus seisab noor inimene valikute ees. Kas need valikud, mida ta teha saab, on ikka kõik ta enda omad? Kui üks last toetav keskkond, näiteks kodu, on nõrk, peavad teised olema seda tugevamad, kirjutab Kristi Kivisaar.

Keelt märgata on tahte küsimus

Praegusel suurte muutuste ajal on üha olulisem mõista keele olemust, keele rolli mõtlemises ja õppimises ning veelgi laiemalt – inimeseks olemises, ütleb Tartu Ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor Ilona Tragel. Hiljuti pidas ta Tartu Ülikooli aulas inauguratsiooniloengu, sest täitumas on esimene tööaasta maailmaski unikaalse nimega ametikohal – keeleteadlikkuse professorina.

Kokkuvõtete tegemise aeg

„Neid kordi, mil minult (ja ilmselt ka kõigilt teistelt alustavatelt koolijuhtidelt) on küsitud, et kuidas siis meeldib, ei jaksa ma ka parima tahtmise korral kokku lugeda,“ kirjutab Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent oma esimest tööaastat kokku võtvas kommentaaris. See arv on olnud suur, ent täpselt võrdne nende kordadega, mil ta vastuse andmisega jänni on jäänud. Pent usub, et nagu õpetajaametigi puhul, on ka koolijuhi roll täpselt nii raske ja koormav, kui raskeks see ise endale teha.

Miks kasutan TI-d oma tundides ja mis jama olen sellega endale kaela tõmmanud

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpetaja Lauri Mällo on rakendanud kahe viimase õppeaasta jooksul gümnaasiumi bioloogiatundides TI-d. Et tema õpilased on keskmisest motiveeritumad, on õpetajal võimalik proovida tegevusi, mida igas klassiruumis rakendada ei julgeks. Mällo teebki kokkuvõtte, kuidas see on õnnestunud.

Veel kord põhikooli lõpueksamitest. Õpetajad pärivad aru, Harno vastab

Põhikooli lõpueksamite varasemaks toomine küttis kirgi ja küsimusi tekkis eksamite järelgi. Õpetajate hinnangul olid eksamid kokku pandud kiirustades, küsimustes oli hooletusvigu ja ebaselget sõnastust. Tavapäratud olid ka koolidesse saadetud kaaskirjad täpsustustega.

Kuidas TI saab õpetajat aidata?

Eelmisest kevadest kasutavad Tartu Ülikooli õpetajakoolituse tudengid praktikumides Microsoft Copiloti vestlusrobotit, et õppida, kuidas tehisintellekti abil õpetamist diferentseerida, õppematerjale kohandada ning õpilasi paremini toetada. Tudengid suhtlevad tehisintellekti vestlusrobotitega kohustuslikus õppeaines „Õppekeskkond ja õppevara“. Selle aine praktikumis töötavad üliõpilased 45 minutit Microsoft Copilotiga − TI-vestlusrobotiga, mida ülikool pakub töötajatele ja üliõpilastele tasuta. Ülikoolilitsentsiga vestlusroboti kasutamine tagab, et vestlustes kasutatav teave on kaitstud ega jõua ülikoolist välja.

Üleminek eesti õppekeelele Narva koolides: esimene aasta ausalt ja avatult

Muutused on olnud kiired, valulised ja keerukad, kuid ka lootustandvad. Kuidas koolid ja õpetajad selle keerulise protsessiga hakkama on saanud, millised on olnud suurimad väljakutsed ning mis ootab ees järgmisel õppeaastal?

Narva kultuuriosakonna juhataja Larissa Degel avab intervjuus ausalt ja otsekoheselt, milline on tegelik olukord Narva koolides ülemineku esimese aasta lõpuks.

Opositsioonisaadikud: haridusleppes on palju juttu, vähe lahendusi
Riigikogu kultuurikomisjoni kolm opositsioonisaadikut leiavad, et koalitsioonileppe hariduse peatükk on sõnades küll ambitsioonikas, kuid tegelikkuses ei paku lahendusi hariduse kõige põletavamatele probleemidele.Tõnis Lukase (Isamaa) hinnangul on dokument killustunud ja puudub terviklik visioon, samas kui Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) kritiseerib konkreetsete lahenduste puudumist õpetajate nappuse ja tugispetsialistide kriisi osas. Madis Kallase (Sotsiaaldemokraadid) sõnul on regionaalne mõõde leppest välja jäetud, mistõttu jäävad väikekoolide tulevik ja hariduslik võrdsus tähelepanuta