Õpetajate Leht 10. juunil

„Aga matemaatikatund on siin hoopis põnevam!“ 

Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses. EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd 102 kooliga. Koostöökogemusi jagasid lugejaile Luua Metsanduskool, Järvamaa Kutsehariduskeskus ja Tartu Kunstikool.

Kutsehariduse rebranding USA-s – kas ja mida on Eestil sellest õppida?

Eestis alanud kutsehariduse reformi ajendid on väga sarnased sellega, mis käivitas kutsehariduse rebranding’u USA-s eelmisel kümnendil. Kolm peamist põhjust nii Eesti kui USA kutsehariduse reformimiseks on järgmised: kutsekeskharidus polnud põhikoolilõpetajatele atraktiivne, õpe ei toetanud piisavalt üldpädevusi ja eluks vajalikke oskusi ning erialade pakkumine ei vastanud tööturu ootustele.

Paarispraktika: jagatud kogemus kui võimalus ja väljakutse

Eripedagoogika ja logopeedia tudengid lähevad üha sagedamini praktikale paarikaupa, mis loob unikaalse ja mitmetahulise õpikeskkonna. Kuidas praktikandid ülesandeid jaotavad ja kas see moodus sobib kõigile?

Õppeaasta eredaimad hetked ja suurimad õppetunnid – õpetajate mõtted möödunud kooliaastast

Iga kooliaasta toob kaasa uusi kogemusi, väljakutseid ja kordumatuid hetki, mis jäävad õpetajate mälestustesse pikaks ajaks. Uurisime mitmelt pühendunud õpetajalt, millised sündmused, muudatused ja arengud neid sel õppeaastal enim mõjutasid.

Vastustes peegelduvad nii rõõm tunnustusest kui ka ausad mõtted hariduskorralduse kitsaskohtadest. Samuti jagavad õpetajad oma tähelepanekuid õpilaste motivatsiooni kohta ning annavad soovitusi kolleegidele ja haridusjuhtidele.

Millist õpetajat vajab tuleviku alusharidus?

Õppimise mõistmine ja mõtestamine on viimastel kümnenditel oluliselt muutunud. Üha enam rõhutatakse, et õppimine ei toimu mitte teadmiste mehaanilise omandamise kaudu, vaid lapse aktiivse, tähendusliku ja sotsiaalse tegevuse tulemusena. Sellest põhimõttest lähtub ka 1. septembril 2025 jõustuv uus alushariduse õppekava. See esitab uutmoodi nõudmisi ka õpetajale, kirjutavad TÜ haridusinnovatsiooni tudengid ja tegevõpetajad Gaidy Tuul ja Kätlin Väli.

Kuidas pakkuda muu kodukeelega lapsele logopeedilist tuge?

Logopeed Helje Mölleri sõnul on kakskeelsete laste õpetamine aktuaalne teema kogu maailmas. On jõutud arusaamisele, et ehkki kahe keele üheaegne omandamine aeglustab mõlema keele õpet, ei anna see põhjust loobuda ühestki peres kõneldavast keelest, vaid vastupidi rõhutatakse oma keele ja kultuuri hoidmise ja arendamise tähtsust. Samuti on leitud, et kakskeelsusel ei ole keele arengule negatiivset mõju ning tuuakse esile erivajadustega õppijate mõlema keele toetamise vajadust.

Reemo Voltri: „Tugev õpetajaühendus on ainus tee paremate tingimusteni“
Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimeheks taas valitud Reemo Voltri rõhutab intervjuus, et õpetajate roll Eesti ühiskonnas peab muutuma nähtavamaks ja väärtustatumaks. Voltri hinnangul on õpetajate palga- ja töötingimuste parandamine otseselt seotud nende valmisolekuga enda eest seista.

Samuti toob ta esile vajaduse tagada õpetajate järelkasv ning toetada alustavaid haridustöötajaid. Intervjuus vaadeldakse ka streigiõiguse mõju, haridusleppe rolli, AI arenguid ja EHL-i lähiaastate plaane.

Värske EHA keskendub üldpädevustele ja heaolule

Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) värskest ajakirjanumbrist leiab üheksa väga aktuaalset teadusartiklit Eesti haridusteadlaste Eestis tehtud uuringutest. Eripedagoogika ning kaasava hariduse õpikute toimetajad tutvustavad hiljuti valminud kogumikke. Ülevaateartikkel on viimase paarikümne aasta uuringutest laste kirjaoskuse arengus.