Kristina Kallas: „Peaksime koolipäeva alguse muutma hilisemaks“

2 minutit
2 vaatamist
3 kommentaari

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rääkis Peaasi.ee Pearaadio taskuhäälingus unest ja puhkamisest ning tõi välja vajaduse muuta koolipäeva algust seniselt kella kaheksalt üheksale..

„Noored magavad liiga vähe ja see on võtmas pandeemia mõõtu. Hommikuse une varastamine varajase kooli algusega teeb noortele kahju, nende õppimis- ja keskendumisvõime halveneb,“ rääkis minister.

Kuula Pearaadio taskuhäälingut siin.

„Minu lapsed lähevad sellest õppeaastast kella üheksaks kooli ja näen väga suurt vahet. Varem pidin neid jõuga voodist välja tirima, sest see oli vale kellaaeg neile tõusmiseks. Nüüd ärkavad nad ise üles,“ lisas Kristina Kallas.

Pearaadios une ja puhkamise teemadel ministriga vestelnud Peahea noortenõustaja Anna Leena Koržets tõi välja, et noorte uneprobleemid on tingitud ülemõtlemisest.

„Nõustajatöös näen, et üks levinud probleem noortel on õhtune ülemõtlemine. Magama jäämise eel hakatakse mõtlema halbadest asjadest, mis on juhtunud või võivad juhtuda. Sellisel juhul soovitaksin kirjutada muremõtted üles ning kui need on peast väljas, siis võib olla ka lihtsam uinuda,“ rääkis Anna Leena Koržets.

Pearaadio une ja puhkamise teemaline saade on osa viienädalasest (11.03–14.04) vaimse tervise vitamiinikuurist, milles osaleb ligi 60 000 inimest enam kui 300 organisatsioonist.

Vitamiinikuuri alguses saab täita testi, et selgitada välja, missugust vaimse tervise vitamiini kõige enam vaja on. Vaimse tervise vitamiinide testi saab teha siin.

Viis vaimse tervise vitamiini on uni ja puhkamine, tasakaalustatud toitumine, meeldivate emotsioonide kogemine, liikumine ja head suhted. Igal nädalal keskendutakse ühele vaimse tervise vitamiinile ja jagatakse soovitusi, kuidas nende abil vaimset tervist tugevdada ja vaimse tervise tasakaalu parandada. Vitamiinikuuris saab osaleda nii üksi, perega, sõpradega, meeskonnaga, kui ka klassi või kooliga.

Peaasi.ee algatatud vaimse tervise vitamiinikuur toimub viiendat korda ja seda rahastab Tervisekassa.

Kommentaarid

  1. Hilisem koolipäeva algus toimiks ainult tingimusel, et noored ei läheks siis selle võrra hiljem magama. Aga just see ilmselt juhtuks, sest kui koolipäev algab hiljem, siis see lõppeb ka hiljem. See aga tähendab, et kõik trennid toimuksid hiljem ja kodutööde aeg lükkub edasi. Ehk uneaega koolilapsed juurde ei saaks; nad läheksid lihtsalt veel hiljem magama.

    Olles üles kasvanud ning koolis käinud Saksamaal, mõtlen tihti, et Eesti koolipäevad on pikad. Minu koolipäev lõppes – ka viimastes klassides – tavaliselt kella 13.15 paiku. Siis oli lõunaaeg, tegin kodutööd ära ja pärast oli piisavalt aega oma hobide jaoks. Annan endale aru, et see eeldaks – täna imselt rohkem kui tol ajal – et kodus on täiskasvanu olemas. Aga tegelikult sain mina juba algkoolis kodus üksinda hästi hakkama ja võib-olla õpetaks see ka iseseisvust.

    Iga teine laupäev oli aga koolipäev, mil toimusid just need ained, mis vajavad rohkem aega, nt 2 tundi keemiat (katsete läbiviimine) ja 2 tundi kunstiõpetust. Tegelikult olid need laupäevad kõige toredamad koolipäevad, sest toimusid pigem praktilised ained ning pärast koolipäeva lõppu läksime linna nädalavahetust tähistama.

    Ja nii ma mõtlen vahepeal, mis oleks mõistlikum: kõik laupäevad vabaks, aga selle eest pikad koolipäevad või käia koolis 2 laupäeval kuus, mille tõttu oleksid koolipäevad lühemad. Viimase variandi puhul jääks ehk rohkem aega magamiseks.

    Marcus Hildebrandt

  2. Hilisem koolipäeva algus toimiks ainult tingimusel, et noored ei läheks siis selle võrra hiljem magama. Aga just see ilmselt juhtuks, sest kui koolipäev algab hiljem, siis see lõppeb ka hiljem. See aga tähendab, et kõik trennid toimuksid hiljem ja kodutööde aeg lükkub edasi. Ehk uneaega koolilapsed juurde ei saaks; nad läheksid lihtsalt veel hiljem magama.

    Olles üles kasvanud ning koolis käinud Saksamaal, mõtlen tihti, et Eesti koolipäevad on pikad. Minu koolipäev lõppes – ka viimastes klassides – tavaliselt kella 13.15 paiku. Siis oli lõunaaeg, tegin kodutööd ära ja pärast oli piisavalt aega oma hobide jaoks. Annan endale aru, et see eeldaks – täna imselt rohkem kui tol ajal – et kodus on täiskasvanu olemas. Aga tegelikult sain mina juba algkoolis kodus üksinda hästi hakkama ja võib-olla õpetaks see ka iseseisvust.

    Iga teine laupäev oli aga koolipäev, mil toimusid just need ained, mis vajavad rohkem aega, nt 2 tundi keemiat (katsete läbiviimine) ja 2 tundi kunstiõpetust. Tegelikult olid need laupäevad kõige toredamad koolipäevad, sest toimusid pigem praktilised ained ning pärast koolipäeva lõppu läksime linna nädalavahetust tähistama.

    Ja nii ma mõtlen vahepeal, mis oleks mõistlikum: kõik laupäevad vabaks, aga selle eest pikad koolipäevad või käia koolis 2 laupäeval kuus, mille tõttu oleksid koolipäevad lühemad. Viimase variandi puhul jääks ehk rohkem aega magamiseks.

    Marcus Hildebrandt

  3. Hilisem koolipäeva algus toimiks ainult tingimusel, et noored ei läheks siis selle võrra hiljem magama. Aga just see ilmselt juhtuks, sest kui koolipäev algab hiljem, siis see lõppeb ka hiljem. See aga tähendab, et kõik trennid toimuksid hiljem ja kodutööde aeg lükkub edasi. Ehk uneaega koolilapsed juurde ei saaks; nad läheksid lihtsalt veel hiljem magama.

    Olles üles kasvanud ning koolis käinud Saksamaal, mõtlen tihti, et Eesti koolipäevad on pikad. Minu koolipäev lõppes – ka viimastes klassides – tavaliselt kella 13.15 paiku. Siis oli lõunaaeg, tegin kodutööd ära ja pärast oli piisavalt aega oma hobide jaoks. Annan endale aru, et see eeldaks – täna imselt rohkem kui tol ajal – et kodus on täiskasvanu olemas. Aga tegelikult sain mina juba algkoolis kodus üksinda hästi hakkama ja võib-olla õpetaks see ka iseseisvust.

    Iga teine laupäev oli aga koolipäev, mil toimusid just need ained, mis vajavad rohkem aega, nt 2 tundi keemiat (katsete läbiviimine) ja 2 tundi kunstiõpetust. Tegelikult olid need laupäevad kõige toredamad koolipäevad, sest toimusid pigem praktilised ained ning pärast koolipäeva lõppu läksime linna nädalavahetust tähistama.

    Ja nii ma mõtlen vahepeal, mis oleks mõistlikum: kõik laupäevad vabaks, aga selle eest pikad koolipäevad või käia koolis 2 laupäeval kuus, mille tõttu oleksid koolipäevad lühemad. Viimase variandi puhul jääks ehk rohkem aega magamiseks.

    Marcus Hildebrandt

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tiskre Kooli valiti juhtima Marian Vares

Äsja asutatud Tiskre Kooli direktoriks valiti Marian Vares, kes alustab koolijuhina tööd 11. augustil.

“Mul on hea meel ning suur…

2 minutit

Õpetajate järelkasv tõusuteel: õpetajate perre lisandub rekordarv lõpetajaid 

16. juunil said Tallinna Ülikoolis diplomi haridusteaduste instituudi värsked lõpetajad. Kogu ülikooli…

2 minutit

Ida-Virumaa haridusalgatus toob õpetajad andma füüsikatundi korraga mitme kooli õpilastele

Ida-Virumaa haridusklaster Hariduskopter alustab võimendatud õpetaja projekti, mis pakub haridustehnoloogiaga…

3 minutit
Õpetajate Leht